See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9095
ETF9095 "Fundamentaalne haridusmuutus: kutseõpetajad kui kesksed toimijad kutseharidusreformides (1.01.2012−31.12.2014)", Krista Loogma, Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut.
ETF9095
Fundamentaalne haridusmuutus: kutseõpetajad kui kesksed toimijad kutseharidusreformides
Fundamental Education Change: vocational teachers as change agencies in the course of VET reforms
1.01.2012
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS280 Täiskasvanuharidus, elukestev õpe5.3. Haridusteadused50,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituutkoordinaator01.01.2012−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201211 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 400,00 EUR
34 200,00 EUR

Planeeritud uurimus keskendub radikaalse/ fundamentaalse haridusmuutuse protsessi kontseptualiseerimisele, võttes näiteks viimasel 15 aastal toimunud kutseharidusreformid. Uurimuse eesmärgiks on kontseptualiseerida kutseõpetajate muutustega kohanemise strateegiad ning reformiprotsesside mõju muutustele õpetajate professionaalses rollis. Samuti peetakse reformiprotsesside seletamisel oluliseks erinevate kontekstitegurite (sh kooli, regiooni, sektori, EL poliitika kontekst ja instrumendid kujundamas kutseharidusreformide väljaarendamist, rakendamist ja omaksvõttu) omavahelisi seoseid. Reformiideede rakendumise juures on võtmetähendus ühelt poolt õpetajate tegutsemisel, mis lähtub nende arusaamast reformipriotsessidest ning teisalt konteksti mõjul. Selleks, et reform õnnestuks, peavad õpetajad selle enda jaoks arusaadavaks tegema ning looma jagatud tähendusi selle olemusest.Tähenduste loomine toimub nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil ning on tihedalt seotud identiteedi konstrueerimisega ning nägemusega endast ja oma professionaalsest rollist. Uurimismetodoloogia lähtub fenomenoloogilisest ja interpretatiivsest lähenemisest, mis võimaldab uurida õpetajate kogemusi seoses muutusprotsessidega. Uurimuse viiakse läbi 6-7 kutseõppeasutuses. Kasutatakse erinevaid andmekogumismeetodeid, lisaks pooleldi struktureeritud õpetajate intervjuudele, kasutatakse vaatlusmeetodit ja juhtumiga seotud kirjalike dokumentide analüüsi. Uurimus laiendab haridusmuutuste kontseptsiooni, mida on seni rakendatud vaid üldharidusreformide analüüsi kontekstis. Teiseks, uuring loob uut teadmist muutuste omaksvõtu mehhanismidest ning muutuste omaksvõttu soodustavatest teguritest, mis on rakendatav uute reformide planeerimisel. Uuringu tulemusena formuleeritakse poliitikasoovitused. Kolmandaks, rõhuasetus õpetajate kogemustele reformidest ning oma professionaalsest rollist on innovatiivne ühelt poolt radikaalse haridusmuutuse kontekstis, mis iseloomustab ka mitmeid teisi post- kommunistlikke riike. Teisalt, uuring võimaldab hinnata reformide omaksvõttu ja mõju kontekstis, kus on üritatud üks-üheselt Euroopa hariduspoliitika instrumente üle võtta.
The planned research project focuses on conceptualizing of radical/fundamental education change process, by taking the reforms in Estonian vocational education (VET), which have taken place during the last 15 years, as an example. The aim of the study is to conceptualise the change adoption strategies of VET teachers and the role of reform processes in transforming teachers´ professional role. Interconnections among different contextual factors, including the school, region, sector as well as EU policy context and instruments shaping development, implementation and adaptation of VET reforms are regarded relevant for complete analysis. Presumably the teachers´ actions shaped by their perceptions/understandings on reform processes and the impact of the context are decisive on whether the reform ideas and aims will be implemented in real practice. For a reform to be successful, teachers need to make sense of the reform and create a shared meaning about the nature of the reform, on an individual and collective level. Sense making is strongly related to identity construction and teachers´ understandings on themselves and their professional role Our research methodology is based on phenomenological and interpretative approach aimed to capture the meanings of teachers affected with changes. We have planned to do fieldwork in 6-7 VET schools. Different data collection methods will be used including semi-structured interviews with teachers, observations and analysis of written documents related to the case. The research aims to expand the concept of educational change, which has so far applied in the context of reforms in general education only, and widens its application area. Secondly, the results of the study provide a valuable knowledge of the change adoption mechanisms and factors facilitating adapting with change forces that are applicable to the planning future reforms and fostering grassroots level initiatives. As a result of the research, policy recommendations will be formulated. Thirdly, knowledge of processes of change disseminated besides Estonian scholars also wider public enable to transfer the mechanism of adaptation with change to other fields of society. Special attention on teachers´ understandings on change and their professional role is innovative in the context of fundamental educational change also shared by several other Post-Communist countries that have faced radical changes in the concept of VET.
Projektiperioodi vältel on projektimeeskond avaldanud kokku 6 artiklit rahvusvahelistes väljaannetes: kategoorias 1.1 (3), kategoorias 1.2 (2), kategoorias 3.1 (1) . Lisaks on esitatud kaks täismahus artiklit rahvusvahelistel konverentsidel. Rahvusvahelistel konverentsidel on esitatud kokku 19 ettekannet. Projekti peamise eesmärgi – kontseptualiseerida kutseõpetajate roll kutsehariduse reformides – täitmiseks rakendati peamiselt kolme teoreetilist lähenemist: sotsiaalne innovatsioon, innovatsiooni difusioon ning professionalism ja professionaliseerumine. Tulemused näitavad, et kutseõpetajate professionaalsed võrgustikud on arenenud koos reformi protsessiga ning neil on olnud selles oluline roll reformiga kaasnenud muutuste mõtestamisel, ning et avatud koostöömustrid võivad toetada reformi jõustumist. Kutseõppe riikliku õppekava rakendamise uuring näitas, et kutseõpetajad omistavad erinevaid tähendusi riiklikule õppekavale ning õppekava omaksvõtu muster koosneb viiest erinevast õppekava reformi omaksvõtu kategooriast. Kolm neist toetasid reformi, samal ajal kui kahe kategooria esindajad pigem vastustasid õppekava reformi. Professionalismi ja professionaliseerumise kontseptsioonide rakendamine võimaldas seletada ametigrupis toimunud muutusi: uute professionaalsete rollide teket, muutusi professionaalsetes identiteetides ja pädevuste nõudmisi. Kaks projektis osalenud doktoranti kaitsevad oma doktoriväitekirja 2015.a. Kaitstavate teeside teemad on: “Reform in vocational education and training: Adoption of changes in Post-Soviet Estonia” ja “The societal changes as drivers of the professionalism and factors of learning: the case of chefs”. Projekti tulemuste tutvustamiseks korraldati detsembris, 2014 ühisseminar Soome Haridusuuringute Instituudi doktorantidega, kus projektis osalenud doktorandid ja teadurid tutvustasid projekti peamisi tulemusi. Eestis korraldati projekti tulemuste tutvustamiseks seminar kutsehariduse osapooltele, seminaril osalesid ka kutseõpetajate tasemeõppekavade (BA ja MA) ühise nõukogu liikmed. Seminar toimus Tallinn ülikoolis 27.11.2014.