See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keele keeletehnoloogiline tugi" projekt EKKTT06-13
EKKTT06-13 "Eesti vanema kirjakeele elektroonilised kogud (1.01.2006−31.12.2010)", Külli Habicht, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKTT06-13
Eesti vanema kirjakeele elektroonilised kogud
Electronic collections of old written Estonian
1.01.2006
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keele keeletehnoloogiline tugi
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2006−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006200 000,00 EEK (12 782,33 EUR)
01.01.2007−31.12.2007200 000,00 EEK (12 782,33 EUR)
01.01.2008−31.12.2008264 000,00 EEK (16 872,68 EUR)
01.01.2009−31.12.200947 050,00 EEK (3 007,04 EUR)
01.01.2010−31.12.201048 000,00 EEK (3 067,76 EUR)
48 512,14 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID JA TÄHTSUS (kuni 1 lk) : Projekt on jätkuks aastatel 2004–2005 riikliku programmi „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ raames finantseeritud projektile „Eesti vanema kirjakeele arvutikorpus ja kirjakeele sõnavara esmaesinemussõnastik“ (2006. aastal soovitas programmi „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ juhtkomitee selle projekti keeletehnoloogia programmi alla üleviimist). Projekt tahab pakkuda täiendust riikliku programmi „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi“ valdkondades „Keeletehnoloogilised ressursid“ ning „Leksikograafi töökeskkond“. Kavas on tegelda keeletehnoloogiliste ressursside loomisega kirjaliku keele korpuste ning elektrooniliste sõnastike ja andmebaaside valdkonnas. Seda tüüpi keeleressursside olemasolu on vajalik mitmeotstarbeliste programmide väljatöötamiseks ning treenimiseks ning peaks kokkuvõttes tagama vana kirjakeele materjali integreerimise muude eesti keele ressursside hulka. Põhieesmärgiks on luua elektrooniliselt kasutatav tekstide valikkorpus, mis võimaldaks ligipääsu vanema eesti kirjakeele olulisematele tekstidele. Sedakaudu oleks nii keeleteadlastel kui ka laiemal huviliste ringil võimalik uurida leksikaalseid ja grammatilisi jooni eesti kirjakeele ajalugu kujundanud baastekstides, mida on muidu raske kasutada, kuna neist on üldjuhul säilinud vähe eksemplare, mis paiknevad arhiivides ja arhiivraamatukogudes, ja nende kasutamien eeldab spetsiifilisi eelteadmisi. Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonnas tegutseval vana kirjakeele uurimisrühmal on slleks vajalik pädevus olemas. Loodava tasakaalustatud tekstikorpuse põhjal saab uurida eesti kirjakeele kujunemist selle erinevatel arenguetappidel ning autorite keelekasutuse eripära. Vanast kirjakeelest adekvaatset ülevaadet omamata pole võimalik ka tänapäeva eesti keeles toimuvate arengute teaduslik mõtestamine ja seletamine. Selline andmekogu on niisiis oluline osa eestlaste keelelise ja kultuurilise identiteedi säilitamisest infoühiskonnas. Projekti tulemusi saab kasutada nii teaduslikus uurimistöös kui ka e-hariduses ja e-infopäringutes. Projekti teine olulisem eesmärk on luua 17. sajandi sõnaraamatute koondandmebaas, mis võimaldaks uurijatel ligipääsu sellele haruldasele keelevarale, mis seni on arhiivides kättesaadav olnud vaid üksikutele huvilistele. Selle töö tulemusi saab kasutada nii eri tüüpi sõnaraamatute koostamisel kui ka leksikograafilises uurimistöös. Sõnaraamatute andmebaasi loomisega paralleelselt arendatakse edasi leksikograafi tööriistu: spetsiaalset originaaltarkvara, mida selles konkreetses töölõigus vajatakse. Väljatöötamisel on sõnastike andmebaasi kasutajaliides. Projekt lisab ühe olulise ja seni puuduva osa eesti kirjakeele elektroonilistesse ressurssidesse ning selle tulemusi on võimalik kasutada nii teaduslikus uurimistöös, e-hariduses jm. Projekti käigus loodav ja arendatav originaaltarkvara – leksikograafi töövahend – on rakendatav ka leksikograafiatöös laiemalt.