See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9308
ETF9308 (ETF9308) "Meedia ja kommunikatsiooni geograafiad siirdeühiskonnas (1.01.2012−30.06.2017)", Anu Masso, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF9308
Meedia ja kommunikatsiooni geograafiad siirdeühiskonnas
Geographies of media and communication in a transition country
1.01.2012
30.06.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS214 Sotsiaalsed muutused, sotsiaaltöö teooria5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS230 Sotsiaalne geograafia5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.33,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2016
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.20150,00 EUR
01.01.2016−31.12.201612 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Projekti alguspunkt on käesolev ruumiline pööre meedia ja kommunikatsiooni uuringutes. Projekti eesmärgiks on analüüsida sotsiaal-kultuurilist transitsiooni üleminekuühiskonnas Eestis, vaadatuna sotsiaalse ruumi perspektiivist. Tuginedes David Harvey teooriale, kontseptualiseerime oma uuringus personaalset sotsiaalset ruumi läbi kolme koostisosa: ruumi kättesaadavus ja distantseeritus, ruumi hõlmamine ja kohandumine ning ruumi domineerimine ja kontroll. Esimene sotsiaalse ruumi dimensioon näitab seda, mil määral individuaalsed interaktsioonid on sunnitud kohanema ruumiliste piirangute ning võimalustega. Käesolevas empiirilises uuringus tähendab see tajutud kultuuriliste distantside, geo-kultuurilise identtieedi ning geograafilise mobiilsuse uurimist. Teine teema uurib viise, kuidas ruum on indiviidide poolt kasutatud. Teatud süstematiliseeritud kohandumise viisid võivad avalduda territoriaalsete solidaarsuste kujunemises. Kolmas ruumiline aspekt näitab seda, kuidas indiviidid haldavad ning osalevad ruumi tootmises. Peamise empiirilise fookusena uurime võõrkeelte oskuse ja omandamise rolli. Empiirilised analüüsid viiakse läbi kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Kvantiatiivse meetodina kasutatakse erinevate projektide raames kogutud esinduslike küsitluste andmeid. Sotsiaalse ruumi spetsiifiliste aspektide täiendavaks analüüsiks kasutatakse süva-intervjuu meetodit.
This project uses as a starting point the current spatial turn in the media and communication studies. The objective of this project is to analyse the socio-cultural transition in post-Soviet Estonia through the prism of social space. Based on theory of David Harvey, we conceptualise and study personal social spaces as process consisting of thee elements: accessibility and distanciation of, the appropriation and use of, and the domination and control of space. The first dimension of personal social space is the measure of the degree to which individual interactions have to accommodate with spatial constraints and opportunities. In our empirical studies it means analysing perceived distances with different countries/cultures, the way an individual defines their geo-cultural identity, their readiness for contacts with different cultures, and real geographical mobility. The second topic examines the ways in which space is occupied by individuals. Systematized appropriation may entail the production of territorially bounded forms of social solidarity. The third aspect reflects how individuals manage organisation and production of space. The main focus of the empirical studies will be foreign languages knowledge and acquisition. This project uses combination of quantitative and qualitative data. The distanciation and accessibility as well as individual use of social space, will be analysed using different representative quantitative survey data. In-depth interviews will be conducted for analysing further some specific aspects of social space (e.g. the characteristics of (virtual) social space).
Projekti eesmärgiks oli analüüsida sotsiaal-kultuurilist transitsiooni Eestis, vaadatuna personaalse sotsiaalse ruumi perspektiivist. Tuginedes David Harvey teooriale kontseptualiseerisime ja analüüsisime personaalset sotsiaalset ruumi läbi kolme koostisosa: ruumi kättesaadavus ja distantseeritus, ruumi hõlmamine ja kohandumine ning ruumi domineerimine ja kontroll. Esimese alateema, ruumi kättesaadavuse ja distantseerituse all keskendusime sellele, kuidas inimeste-vahelised interaktsioonid on kohanenud muutunud ruumiliste piirangute ning võimalustega. Projektis uurisime eelkõige ruumilisi kontakte ja geograafilist mobiilsust. Teise alateemaga, ruumi hõlmamine ja kohandumine uurisime viise, kuidas indiviidid ümbritsevat sotsiaalset ruumi kasutavad. Eeldasime, et teatud süstematiseeritud kohandumise viisid võivad avalduda territoriaalsete solidaarsuste kujunemises, tajutud kultuurilistes distantsides ja ruumi representeerimise viisides. Kolmas alateema, ruumi domineerimine ja kontroll näitab seda, kuidas indiviidid haldavad ning osalevad ruumi tootmises. Peamise empiirilise fookusena uurisime võõrkeelte oskuse ja omandamise, aga ka ajalooõpetuse ning (digitaalse)meedia rolli ruumiliste praktikate ja representatsioonide kujunemisel. Kombineerisime kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Kvantitatiivse meetodina kasutasime esinduslike küsitluste ja registrite andmeid. Sotsiaalse ruumi spetsiifiliste aspektide täiendavaks analüüsiks kasutasime tekstianalüüsi ja süva-intervjuu meetodeid. Uuringu tulemused näitavad, et transitsiooni jooksul on Eestis ruumi kättesaadavus ja ruumilised distantsid vähenenud. Ruumiliste muutustega kohanemises on inimeste kultuurilises tajus toimunud selge nihe “idast” “läände. Erinevad individuaalsed ja institutsionaalsed ressursid (nt võõrkeelte valdamine) on vahetute kontaktide ja liikumisvõimaluste kujunemisel jätkuvalt olulised; ruumilise taju kujunemisel on tekkimas täiendavad vahendajaid (nt meedia). Ruumi taju on muutumas üha autonoomsemaks individuaalsetest ja institutsionaalsetest ressurssidest.