See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT1371
PUT1371 "Soolestiku mikrobioomi ja metformiini ravi koostoime läbi sapphapete metabolismi tüüp II diabeeti ravis" (1.01.2017−31.10.2021); Vastutav täitja: Elin Org; Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli genoomika instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 222 244 EUR.
PUT1371
Soolestiku mikrobioomi ja metformiini ravi koostoime läbi sapphapete metabolismi tüüp II diabeeti ravis
The interplay between gut microbiota and metformin treatment in type 2 diabetes through bile acid metabolism
1.01.2017
31.10.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Stardiprojekt
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
3. Terviseuuringud3.11. Terviseuuringutega seotud uuringud, näiteks biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatikaB110 Bioinformaatika, meditsiiniinformaatika, biomatemaatika, biomeetrika 3.1 Biomeditsiin70,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.2. MikrobioloogiaB230 Mikrobioloogia, bakterioloogia, viroloogia, mükoloogia 1.6 Bioteadused30,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramukoordinaator01.01.2017−31.12.2017
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli genoomika instituutkoordinaator01.01.2018−31.10.2021
PerioodFinantseerija poolt eraldatud summa
01.01.2017−31.12.201755 561,00 EUR
01.01.2019−31.12.201955 561,00 EUR
01.09.2018−31.12.20189 260,00 EUR
01.01.2020−31.12.202055 561,00 EUR
01.01.2021−31.10.202146 301,00 EUR
222 244,00 EUR

Metformiin on kõige enam kasutatav tüüp 2 diabeedi ravim, kuid siiani pole täpselt teada milline on metformiiini toimemehhanism organismis. On näidatud, et võrreldes tervete inimestega on tüüp 2 diabeedi (T2D) patsientidel toimunud soolestiku mirkoobikoosluses muutused. Samuti on hiljutised uuringud näidanud, et metfromiini ravimi kasutamine muudab nii soolestiku mikroobikooslust kui ka sapp-hapete koostist. Oma järeldoktori perioodi jooksul näitasin, et soolestiku aneaeroob Akkermansia muciniphila, mille sagedus on kõrgem peale metformiini manustamist, parandab samuti metaboolseid tunnuseid (alandab glükoosi ja lipiidide taset, parandab insuliini sensitiivust) ning on seotud muutustega sapp-hapete koostises. Antud projekt üritab välja selgitada soolestiku mikroobide rolli metfromiini toimemehhanismis ja võimalikku regulatsiooni läbi sapphapete metabolismi. Samuti uurime soolestiku mikroobide ja metformiini ravi tagajärjel esinevate kõrvaltoimete vahelisi seoseid.
The mechanisms of action of metformin, the most commonly used anti-diabetic drug, are still poorly understood. Recent studies have shown altered gut microbiota in type 2 diabetes patients as well as changes of gut microbiota and bile acid pool upon metformin treatment. These findings implicate that our gut microbiota could have profound impact on metformin pharmacology and efficiency. During my postdoctoral studies we showed that common gut anaerobe, Akkermansia muciniphila, was associated with both metabolic effects as well as with changes in bile acids. Interestingly, metformin treatment also increases A. muciniphila frequency. The current proposal aims to investigate the impact of A. muciniphila and other gut microbial communities on pharmacology of metformin and its possible mechanism through bile acid metabolism. In addition, we will explore the role of gut microbiota in some of the commonly observed metformin's side effects.
Projektis uuriti inimese mikrobioomi mõju tervisele ning projekti raames saavutati mitmeid olulisi tulemusi. Kasutades mitmest ajapunktist kogutud mikrobioomi andmeid näitasime, et soolestiku mikrobioomi analüüs võimaldab prognoosida teist tüüpi diabeediga seotud ainevahetuse parameetreid (nt. insuliini ja glükosüleeritud hemaglobiini tasemeid). Selleks, et ulatuslikumalt uurida mikrobioomi seoseid tervisega loodi projekti käigus populatsiooonipõhine valim, Eesti mikroobioomi (EstMB) kohort, kuhu koguti 2509 geenidoonori mikrobioomi proovid. Analüüsides mikrobiooomi andmeid koos ulatusliku elustiili ja tervise andmetega näitasime, soolestiku mikrobioomi mitmekesisust mõjutavad oluliselt nii inimese elustiil, tervis kui ka mitmed ravimid. Näitasime, et pikaaegne ning korduv ravimite kasutamine muudab soolestiku mikrobioomi kooslust ning mõjutab seeläbi seoseid haigustega. Saadud tulemused ning loodud andmestik on väga olulise tähtsusega, võimaldades läbi viia uusi uuringuid, et tuvastada haigustega seotud mikrobioomil põhinevaid biomarkereid või hinnata ravimite toimet. Meie töö tulemustest lähtuvalt võiksid tulevikus haiguste riski või ravimite toimet hindavad mudeid kaasata lisaks inimese geneetilisele riskile ja elustiili faktoritele ka mikrobioomi komponenti. Projektis näitasime ka seda kuidas on võimalik soole mikrobioomi profiili edukalt määrata riiklikus jämesoolevähi sõeluuringus kogutud peitvere määramise katsutitest. Mikrobioomi analüüsi lisamine peitvere analüüsile võimaldaks tulevikus olemasolevat jämesoolevähi diagnostikat parandada ning lisaks annaks võimaluse samast testist tuvastada teiste soolehaigustega (nt. IBD; pankrease vähk) seotud mikrobioomi muutusi.