See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT36-2
IUT36-2 "Jätkusuutlik taimekaitse: ökosüsteemi teenuste rakendamine taimekasvatuses (1.01.2015−31.12.2020)", Marika Mänd, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
IUT36-2
Jätkusuutlik taimekaitse: ökosüsteemi teenuste rakendamine taimekasvatuses
Sustainable crop protection: harnessing ecosystem services for plant production
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.2015185 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016185 600,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017185 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018185 600,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019185 600,00 EUR
01.01.2020−31.12.2020185 600,00 EUR
1 113 600,00 EUR

Antud projekti peamiseks eesmärgiks on jätkusuutlike taimekaitse strateegiate arendamine. Selle töö käigus uuritakse (1) maastiku heterogeensuse, struktuuride ja põllumajandusliku intensiivsuse mõju tolmeldajate ja kahjurite looduslike vaenlaste poolt osutatavate ökosüsteemi teenuste kestlikkusele; (2) pestitsiidide subletaalseid mõjusid kahjulike ja kasulike putukate füsioloogiale ja käitumisele; (3) mehhanisme, millel põhinevad taimede, patogeenide, kahjurite ja nende looduslike vaenlaste vastastikkused suhted, eriti just liikidevahelist keemilist kommunikatsiooni. Käesoleva projekti tulemused loovad uusi teadmisi integreeritud põllumajanduse arendamiseks ja kõrgekvaliteedilise toidu tootmiseks.eks ja kõrgekvaliteedilise toidu tootmiseks.
The main goal of the project is to promote the development of sustainable, ecologiacally and environmentally sound crop protection stategies. The current study programme will explore (1) the effects of landscape heterogeneity, structure and farming intensity on functioning of ecological services provided by pollinators and natural enemies of pests; (2) the sub-lethal effects of pesticides on behaviour and physiology of pests and beneficial insects; 3) the mechanisms of interactions between plant-pest-pathogens systems, in particularly inter-specific chemical communication. This project will provide highly applicable knowledge for agriculture and novel integrated pest management tools promoting the pest natural enemies, and supporting high-quality food production
WoS andmebaasis on IUT 36-2 grantiga seotud 54 kategooria 1.1.artiklit, 75 põllumajandustootjale suunatud artiklit ning mitmeid populaarteaduslikke artikleid, kokku 132 publikatsiooni. Juhendati või kaasjuhendati kokku 11 doktoritööd ja 27 magistritööd. Kõiki doktorante toetati IUT-st (laboritarvikud, kemikaalid, välitööd). Tulemusi tutvustati 25 rahvusvahelisel konverentsil. Uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli taimekahjustajate ja kasurite füsioloogia- ja käitumisalaste uuringute kaudu täiendada uuenduslikke taimekaitsetehnoloogiaid. Meie poolt välja töötatud entomovektor-tehnoloogia ühendab endas nii täppistaimekaitse kui ka tolmeldamise. Sellise strateegia abil liitsime omavahel ühtseks süsteemiks hahkhallituse biotõrjes kaitstava kultuuri (aedmaasikas), vektori (õietolmu ja nektarit koguvad kimalased) ja taimekahjustaja antagonisti (seen Gliogladium catenulatum Pers). Tulemuseks saavutati hahkhallituse kahjustuse 2-3 kordne vähenemine ja ka lisatolmeldamisest tulenev saagi suurenemine. Väljatöötatud tehnoloogia ei kahjusta keskkonda ega inimese tervist; võimaldab korraga saavutada topelt tulu – kahjustaja tõrje ning tolmeldamine; on äärmiselt ökonoomne, kuna vajab minimaalselt inimtööjõudu ja vähendab näiteks kütusekulu, mis muidu kaasneks preparaatide põllule viimisega. Käesolev süsteem on ohutu ka mittesihtrühma organismidele Teise innovaatilise taimekaitse meetodina arendati edasi dsRNA meetodit, kus rapsikahjuritele manustati nii mikrosüstimisel kui suukaudsel teel dsRNA (mis oli suunatud hiilamardika coatomer alfa alam-üksuse (αCOP) proteiini vaigistamisele). Tulemusena saavutasime olulise geenivaigistuse ja sellest põhjustatud suremuse. Katseid tuleb kindlasti jätkata, et leida võimalused dsRNA stabiliseerimiseks, selle mõju tugevdamiseks, mõju uurimiseks nii hiilamardika füsioloogiale, vastsetele kui ka mittesihtrühma organismidele