See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Norra ja EMP finantsmehhanismide teaduskoostöö toetus" projekt EMP138
EMP138 "Kaasava integratsioonikonteksti poliitilised ja sotsiaal-psühholoogilised determinandid ning nende vastastikused seosed (3.09.2013−30.04.2017)", Raivo Vetik, Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituut.
EMP138
Kaasava integratsioonikonteksti poliitilised ja sotsiaal-psühholoogilised determinandid ning nende vastastikused seosed
Political and socio-psychological determinants of inclusive integration context and their inter-dependencies
3.09.2013
30.04.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Norra ja EMP finantsmehhanismide teaduskoostöö toetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS263 Sotsiaalpsühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.33,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituutkoordinaator03.09.2013−30.04.2016
PerioodSumma
03.09.2014−30.04.2016213 750,00 EUR
213 750,00 EUR

Projekti peamised tulemused väljenduvad nii teoreetilises kui ka metodoloogilises innovatsioonis ning empiirilistes tulemustes. Akadeemiline lisaväärtus seisneb selles, et me pakkusime välja innovaatilise teoreetilise akulturatsiooni mudeli, mis põhineb ühelt poole John Berry sotsiaal-psühholoogilisele teooriale ning teiselt poolt Pierre Bourdieu sotsioloogilisele väljateooriale. Empiirilised tulemused on kolmel tasandil. Esiteks, Eesti ja Norra erinev ajalugu ning etniliste suhete polariseeritus mõjutab oluliselt nii enamusgrupi kui vähemusgrupi positsioneerimise strateegiaid ning vastastikust kohanemist nii etniliste gruppide vahel kui ka nende sees. Teiseks, meie tulemused näitavad, et mida polariseerunum on etniliste suhete kontekst, seda tugevam on tendents konstrueerida etniline 'teine' suletud piiride kaudu. Nimetatud tendentsi empiirilisi väljendusi on kõige parem seletada meie poolt sisse viidud mõiste 'asümmeetriline akulturatsiooni väli'. Kolmandaks, me näitasime, et peamised faktorid, mis mõjutavad kultuuridevaheliste piiride suletust on seotud madalama sotsiaal-majandusliku seisundiga ja kultuurilise staatusega, mis iseloomustab nii enamusgrupi kui ka vähemusgrupi nn. etnotsentrilist segmenti. Parnerlus on olunud väga oluline DIMA projekti eesmärkide saavutamisel kõigil selle etappidel. Teoreetilise innovatsiooni pakkus algselt välja Eesti pool, kuid norrakad täiendasid arengupsühholoogia aspektiga. Ka tulemuste tutvustamine on toimunud mõlema poole koostöös. Meil on põhjust loota, et meie tulemused seoses multikultuuriliste ühiskondade valitsemise heade praktikatega saavad oluliseks sisendiks senisest informeeritumale otsuste tegemisele nii Eestis ja Norras kui ka laiemalt.
The key results of the project have to do both with theoretical and methodological innovation as well as analysis based on the project data. An academic added value of the project consists in the fact that we have proposed and implemented an innovative theoretical model, by combining political and socio-psychological aspects of acculturation into a unified theoretical framework, based on the work of John Berry on the one hand and Pierre Bourdieu on the other. Empirically, we can report findings on three levels. First, we have found on the level of the two nations that their different histories and levels of interethnic polarization have a major impact on positioning strategies and adaptation outcomes both on the levels of inter-ethnic and intra-ethnic relations. Second, our empirical analysis reveals that the more polarized the intercultural context, the stronger the tendency to construct the ‘other’ in terms of divisive intercultural boundaries. We have found that this tendency can be best explained in terms of the notion of ‘asymmetry of acculturation field’, introduced in our project. Third, we have shown that the main factors behind the tendency to construct divisive intercultural boundaries have to do with lower socio-economic and cultural status of the so called ‘ethnocentric’ segments within both the minority and majority groups. Partnership has been essential in achieving the project’s objectives during all the phases carried out so far. The theoretical innovation of the project was initially proposed by the Estonian partner, the Norwegian partner contributed by adding a developmental psychology perspective to the relational model. Dissemination of the results among stakeholders in the two countries has been carried out in close cooperation between the partners. We hope that the knowledge transfer regarding research on good practices in governance of multicultural societies will contribute to informed decision-making both in our two nations and beyond.