"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-179
EKKM09-179 (EKKM09-179) "Balti kirjakultuuri ajalugu (1.01.2009−31.12.2013)", Liina Lukas, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
EKKM09-179
Balti kirjakultuuri ajalugu
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH230 Kaasaja ajalugu (kuni umbes aastani 1800) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)25,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH530 Saksa keel ja kirjandus 6.2. Keeleteadus ja kirjandus25,0
AsutusRollPeriood
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuskoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.200923 525,00 EEK (1 503,52 EUR)
01.01.2010−31.12.201023 525,00 EEK (1 503,52 EUR)
01.01.2011−31.12.20111 500,00 EUR
01.01.2012−31.12.20122 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.20132 000,00 EUR
8 507,04 EUR

Viimastel aastatel on Eesti kirjandusteaduses hakatud senisest enamat tähelepanu pöörama Baltimaade muukeelsetele kirjandustele: on ilmunud uurimusi baltisaksa kirjandusest, 17. sajandi saksa-, ladina- ja kreekakeelsest luulest. Ka Saksamaal ja Lätis on täheldatav uutest vaatenurkadest lähtuv huvi baltisaksa kirjanduse vastu. Samal ajal on Baltimaade ajalookirjutuses hakatud enam tähelepanu pöörama ajalootekstide tekstuaalsusele. Kirjandus- ja ajalooteaduse teineteisele lähenemine, uute uurimisobjektide kaasamine ja teistsuguste vaatepunktide rakendamine revideerib ka senist Eesti vanema kirjanduse käsitust. On paras aeg senised uurimistulemused uuel sünteesival tasemel kokku võtta ja neid laiemale eestikeelsele avalikkusele esitleda. Sellest taotlusest kantuna kavandab Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus SF teema "Autogenees ja ülekanne: Moodsa kultuuri kujunemine Eestis" raames ja koostöös TÜ Raamatukogu ETF-i grandiga "Eesti vanema kirjanduse uurimis- ja võrguprojekt EEVA" uut mahukat kirjanduslugu. Taotletava projekti sisuks on "Balti kirjakultuuri ajaloo" koostamine ja väljaandmine ning seda toetavate Balti kirjakultuuri sümpoosionite korraldamine. Koguteose eesmärgiks on Baltimaade erikeelsete kirjanduste koosvaatlus alates esimestest kirjalikest mälestusmärkidest kuni 19. sajandi lõpuni, nende kirjanduste toimimise, funktsionaalsuse ja vastastikuste suhete uurimine Baltimaade sotsiaalkultuurilises kontekstis, Balti kirjandusvälja(de) kaardistamine. Nn geokultuuriliselt lähenemiselt loodetakse uusi vaatenurki Eesti vanema kirjanduse käsitlemisel. Arvestamaks kõige kaasaegsemat uurimisseisu Balti kirjandusloo- ja ajalookirjutuses, tehakse projekti raames koostööd Läti ja Saksa teadlastega. Teose toimetajateks on Jaan Undusk ja Liina Lukas, kaasautoriteks Kristi Viiding, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Kristiina Ross, Jürgen Beyer, Stefan Donecker, Pauls Daija, Mara Grudule, Marek Tamm, Annika Kilgi, Kairit Kaur, Vahur Aabrams, Jaanus Vaiksoo jt. Suur osa kaasautoreid ei ole Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse töötajad, mistõttu tuleb neile kaastööde eest maksta honorari. Koguteose ülesehitus järgib nii zhanrilist, temaatilist kui ka kronoloogilist põhimõtet. Esialgne kava, mille üle arutelu käib, on järgmine: I osa: I peatükk: Kroonikakirjutus Henriku Liivimaa kroonika (Liivi- ja Eestimaa sissekirjutamine keskaegse Euroopa kirjakultuuri traditsiooni) Ordukroonikad Reformatsioonijärgsed Liivimaa ajalood II peatükk: Keskaegne kirjakultuur Liivimaal (Kirjutamise kui tehnoloogia levik ja funktsioonid, suuline ja kirjalik kultuur, kasutusel olevad keeled ja nende funktsioonid, raamatukogud, kooliharidus, kiriku- ja kloostrikirjandus, keskaegne luule jne) III peatükk: Humanistlik kirjandus Dissertatsioonid ja oratsioonid, humanistlik kirjandus Poliitikafilosoofiline mõte akadeemilistes kirjutistes Valitsejapanegüürikad Reisikirjandus Lüüriline ja eepiline luule IV peatükk: Luterlik tarbekirjandus Piiblieksegeesi alane mõte Academia Gustaviana dissertatsioonides Kiriklikud käsiraamatud Jutlused Harduskirjandus V peatükk: Keelehoole Grammatikakirjutus Tee emakeelse piiblini II osa: Kirjakultuur 18. ja 19. sajandil. I peatükk: Kirjandusvälja kujunemine Haridusolud. Kirik ja kool Raamatukogud ja raamatukaubandus Ajakirjandus Kultuuriseltsid, ajalooseltsid, salongid, klubid Antoloogiad, almanahhid Kirjanduslookirjutus Teater Vene kultuurielu Baltimaades II peatükk: Zhanrid (luule, draama, jutustav kirjandus, autobiograafiad, memuaristika, kirjad, reisikirjad, esseistika ja publitsistika, ajalookirjutus) III peatükk: Kirjutavad naised (tagasivaatega naiste kirjaliku luuletraditsiooni algusele 17. saj II poolel) IV peatükk: Keel ja rahvus valgustusajastul V peatükk: Rahvavalgustuslik kirjasõna Kavas on korraldada kolm rahvusvahelist Balti kirjakultuuri sümpoosionit, mille käigus kujundatakse välja ühine teoreetiline lähenemine ja teoreetiline kontseptsioon Balti kirjakultuuri ajaloo kirjutamiseks ning lepitakse kokku koostöö üksikasjades.