See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9469
ETF9469 (ETF9469) "Muusika Eesti linnakultuuris 17.–18. sajandil Põhja-Euroopa kontekstis (1.01.2012−31.12.2015)", Toomas Siitan, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
ETF9469
Muusika Eesti linnakultuuris 17.–18. sajandil Põhja-Euroopa kontekstis
Music in the Estonian town culture of 17th and 18th Centuries in North-European context
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH320 Musikoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
AsutusRollPeriood
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiakoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 000,00 EUR
36 000,00 EUR

Projekt jätkab süvendatud konteksti loomist Eesti muusikaloo uuendatud tervikkäsitlusele. Nimetatud uuendatud käsitluse eelduseks on jätkuv võimalus kasutada arhiivimaterjale, mis nõukogude ajal olid kas suletud või ebasoovitavad, samuti tuginemine uuenenud seisukohtadele eesti üldajaloo käsitluses. Metodoloogiliselt lähtub uurimistöö kultuuriülekande erinevate mudelite kasutamisele (keskendudes eelkõige muusikute migratsioonile ja kultuurisidemetele Läänemere ruumis) ning muusikaelu alusstruktuuride käsitlemisele (näiteks kantori või linnamuusiku institutsioon, muusikategevus kirikus ja koolis, vennastekogudus muusikahariduse alusstruktuurina jne). Eestiga seotud olulisi muusikateoseid on neist sajandeist säilinud vähe ja seetõttu pole võimalik võtta uurimistöö teljeks heliloojaid ja nende teoseid. Samas on aga üksikud heliteosed (eriti Johann Valentin Mederi ooper „Die beständige Argenia“, Tallinn 1680) väga olulised ka Euroopa muusikaloo vaatepunktist ja neid käsitletakse eraldi juhtumianalüüsidena.
The project will continue earlier grant projects in the field of Estonian music history, developing the deepened contextual basis for a new comprehensive history of Estonian music. The basic difference of the new approach to the material of Estonian music history from the earlier versions is a possibility to use archive materials that were closed in the soviet time or the use of which was restricted. Also, the general change of views concerning Estonian history should be mentioned. The methodological starting point of the project considers the use of different cultural transfer study models (thematizing especially the musicians’ migration and cultural connections around the Baltic see) as well as the structures of musical life (e.g. institutions of cantor or town musician, music in church and school, activity of the Unitas Fratrum as the wide basis of musical education etc.) to be the main items for research. There are only few musical works composed in Estonia at this time, thus the composers and their work can not be made as usual for axis of the study. However various works (especially the opera Die beständige Argenia by Johann Valentin Meder, Tallinn 1680) are of exceptional importance also from perspective of the European history of music and they will be discussed as separate case studies.
Teadlasterühma töö keskendus Eesti linnade muusikaelu struktuuride ja protsesside uurimisele peamiselt 17. saj teisel poole ja pikendatud 18. sajandi ulatuses. Erilist tähelepanu pöörati muusikaelu alusstruktuuridele: kesksetele ametitele (kantor, organist, linnamuusik), institutsioonidele (kirik ja kool, linnateater), muusika sotsiaalsetele funktsioonidele ja kultuuriülekande küsimustele. Kuna Eesti- ja Liivimaad käsitletakse põhja-euroopa ühise kultuuriruumi osana, siis oli projektis oluliseks osalus rahvusvahelistes võrgustikes keskustega Lundi, Rostocki ja Greifswaldi ülikoolide juures ning koostöö Läänemere ümbruse maade uurijatega. Põhjalikumalt käsitletud uurimisteemadeks olid Tallinna ja Narva muusikaelu 17. sajandil, mitmete väljapaistvate põhja-euroopa muusikute, nagu Johann Valentin Mederi, Michael Hahni ja Gregor Zuberi tegevus seal, samuti üldkehtivad hariduslikud, õiguslikud ja kunstilistest alused Läänemere piirkonna muusikuametites; 18. sajandi Tallinna linnamuusikute ja organistide elulaad ja töötingimused; avaliku teatrielu algus 18. sajandi lõpus ja muusika roll selles; 18. sajandi muusikaliste meistriteoste retseptsioon ning avaliku kontserdielu ideede ja mudelite ülekanne Saksamaalt (eelkõige Berliinist) 19. sajandi Tartus ja Tallinnas. 2015. a korraldati Tallinnas rahvusvaheline konverents „Urban Musical Life in North European Common Cultural Space“ ettekannetega 23 teadlaselt Eestist, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Rootsist, Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt. 2012–2015 toimusid neli jätkukonverentsi „Kotzebue-Gespräche“ Berliinis ja Tallinnas koostöös Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemiaga.