"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT1463
PUT1463 "Poollooduslike rohumaade väärtus ökosüsteemina läbi kestliku bioenergia tootmise (1.01.2017−31.12.2020)", Katrin Heinsoo, Eesti Maaülikool.
PUT1463
Poollooduslike rohumaade väärtus ökosüsteemina läbi kestliku bioenergia tootmise
Ecosystem service of seminatural grasslands through sustainable bioenergy production
1.01.2017
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB434 Agrokeemia 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)30,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt30,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.16. Biotehnoloogia (loodusteadused ja tehnika)T490 Biotehnoloogia 2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).25,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.11. Keskkonnapoliitika, keskkonnamajandus, keskkonnaõigusS240 Linna ja maa planeerimine1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt15,0
AsutusRollPeriood
Eesti Maaülikoolkoordinaator01.01.2017−31.12.2020
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201760 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201860 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201960 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.202060 000,00 EUR
240 000,00 EUR

Muutunud põllumajandustingimustes on poollooduslike koosluste funktsioon Euroopas muutunud pelgalt söödatootmiselt pigem oluliseks elupaigaks bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. See on kaasa toonud vajaduse hinnata selle ökosüsteemi potensiaalset keskkonnaväärtust ning pikaajalise kestliku majandamise võimalusi. Viimane on äärmiselt oluline, kuna ilma inimtegevuseta see ökosüsteem ei säili, kuid intensiivne või läbimõtlemata tegevus võib viia süsteemi tasakaalust välja väga pikaks ajaks. Esimesed katsed on näidanud, et loomakasvatusest ülejäävat fütomassi saab kasutada bioenergia tootmisel. Edasisi uuringuid on vaja leidmaks konsensust niitmisaja suhtes, mis säilitaks rohumaade liigirikkuse nii, et niidetav biomass oleks sobiva keemilise koostisega bioenergia tootmiseks. Lisaks erinevate rohumaa tüüpide/taimegruppide fenofaaside süvauuringutele on vaja rohkem infot ka erinevate bioenergia tootmistehnoloogiate efektiivsusest konkreetse keemilise koostisega fütomassi töötlemiseks.
During the last decades the main function of seminatural grasslands in Europe has turned from fodder production to biodiversity habitat. This change requires new paradigms for both potential environmental services and long-term sustainable management options of grasslands. The last is utmost importance, as grasslands do not exist without human activities, on the other hand short-sighted acts can destroy the inner system balance for a very long time. First experiments demonstrated that extra phytomass, which is not used for livestock, can be used for bioenergy production. However, further studies are needed to find a consensus in harvest time to ensure both the remaining of biodiversity and to achieve the best quality of phytomass for bioenergy. Beside deep analysis of phenophases in grassland habitat types/various plant groups more info is needed also about the efficiency of various bioenergy conversion methods for particular phytomass chemical content.