See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Sihtfinantseerimine" projekt SF0180009As11
SF0180009As11 (SF0180009As11) "Optiliselt keerukate ranniku- ja sisevete kaugseire ja optika (1.01.2011−31.12.2016)", Tiit Kutser, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
SF0180009As11
Optiliselt keerukate ranniku- ja sisevete kaugseire ja optika
Optics and remote sensing of optically complex coastal and inland waters
1.01.2011
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia60,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia40,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.2011100 190,00 EUR
01.01.2012−31.12.2012100 190,00 EUR
01.01.2013−31.12.2013100 190,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014100 190,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015100 190,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016100 190,00 EUR
601 140,00 EUR

On mitmeid teaduslikke probleeme, mille lahendamine ilma kaugseiret kasutamata ei ole reaalne uuritava ala suuruse, in situ mõõtmiste hinna või uuritava protsessi ajalise kestvuse tõttu. Käesolevas projektis üritame lahendada mitmeid probleeme alates järvede ja rannavete osast globaalses süsinikuringes (järvesid ignoreeritakse seni täielikult) kuni tervisega seotud probleemideni nagu joogivee kvaliteet ja toksilised vetikaõitsengud. Olulisel kohal on veekogude optilised uuringud ja seda mitte ainult täpsemate kaugseire produktide väljatöötamiseks. Nimelt mängib veealune valgusväli tähtsat osa veetaimestiku ja –loomastiku struktuuri kujunemisel, määrab ära liikide leviku ja käitumise ning muudab troofilisi vastasmõjusid vee ökosüsteemides. Üheks optiliste uuringute eesmärgiks on ka hägusate vete primaarproduktsiooni hindamise mudeli arendamine, mis võimaldaks asendada aeglasi ja töömahukaid „klassikalisi“ meetodeid.
There are many scientific problems solving of which without using of remote sensing is unrealistic due to the spatial extent of the study object, costs of the in situ measurements or time scales of studied processes. We are planning to study problems from the role of lakes (completely ignored now) and coastal waters in global carbon cycle to health issues like drinking water quality and harmful algal blooms. Optical properties of complex coastal and inland waters will be studied not only for developing more accurate remote sensing products but also because underwater light climate and associated physical properties of waterbodies play significant roles in structuring aquatic plant and animal communities, determining species distributions and influencing their behaviour as well as impacting feeding, individual/population growth and modifying trophic interactions in aquatic ecosystems. Developing turbid water productivity models will also be part of optical studies.
Projekti raames tegeleti kaugseire metoodikate arendamisega (järvede ja maismaa eristamine kaugseire piltidel, pinnalt peegeldunud kiirguse eemaldamine kaugseire signaalist, merepõhja tüübi ja sügavuse kaardistamise meetodid, erinevate vee kvaliteedi parameetrite hindamise algoritmid ja meetodid, järvede primaarproduktsiooni hindamine) ning nende meetodite kasutamisega erinevate regionaal- ja globaalprobleemide lahendamisel. Globaalse süsinikuringe uurimiseks leiti järvede (suuremad kui 0,002 km2) hulk maailmas ja kõigi nende pindalad. Ilmnes, et järvi on 117 miljonit, mitte 304 miljonit, nagu oli varasem statistiline hinnang. Samas järvede kogupindala on senisest hinnangust suurem. Järvede ruumala ja neis leiduva lahustunud süsiniku hulga hindamine selle globaalse järvede andmebaasi põhjal on alanud. Väljatöötatud erinevate süsiniku fraktsioonide hindamise meetodid on kasutatavad nii joogivee tootmisel, keskkonnaseires kui globaalse süsinikuringe uurimisel. Vee sügavuse ja merepõhja tüübi määramise metoodika võimaldab seirata rannikuvee kvaliteedi muutusi kui ka oluliselt parandada rannikumere ruumilist planeerimist ning tõsta meresõiduohutust. Täiustatud fütoplanktoni biomassi algoritmid võimaldavad tuvastada potentsiaalselt toksilisi õitsenguid. Uued kauseire algoritmid annavad meile täpsema ülevaate järvede ja rannikumere vee kvaliteedi muutustest. Primaarproduktsiooni hindamise meetodid võimaldavad uurida selle näitaja muutlikust ajas ja ruumis nii ühe järve piires kui globaalselt. Leitud seosed kaugseire signaali ruumilise varieeruvuse ja bioloogilise mitmekesisuse vahel võimaldavad seirata bioloogilist mitmekesisust üle suurte rannikualade.