See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT40-1
IUT40-1 "Massiivsete tähtede muutlikkus ja evolutsioon Gaia ajastul (1.01.2015−31.12.2020)", Indrek Kolka, Tartu Observatoorium, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Tartu observatoorium.
IUT40-1
Massiivsete tähtede muutlikkus ja evolutsioon Gaia ajastul
Variability and evolution of massive stars in the Gaia era
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.3. Kosmoseuuringud ja astronoomiaP520 Astronoomia, kosmoseuuringud, kosmosekeemia 1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Observatooriumkoordinaator01.01.2015−31.12.2017
Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Tartu observatooriumkoordinaator01.01.2018−31.12.2020
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.201550 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201650 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201750 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201850 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201950 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.202050 000,00 EUR
300 000,00 EUR

Galaktikate evolutsiooni määravad tegurid on peamiselt massiivsete tähtede elutegevuse tulemusena eralduv kiirgusenergia ning ümbertöötatud ja välja paisatava ainega kaasnev kineetiline energia. Massiivsete tähtede evolutsiooni teoorias on puudujääke, mis vähendavad galaktika arengu mudelite usaldusväärsust. Tähetuumas toimuv konvektsioon, pöördemomendi ja aine ülekanne tuumast pinnale ja sisekihtide diferentsiaalne pöörlemine on protsessid, mis määravad tähe siseehituse kõigis arengufaasides, kuid nende ulatus ja täpne iseloom on halvasti teada. Vaatlustes avalduv iseloomulik muutlikkus aga on määratud tähe praeguse struktuuri ja siseprotsesside poolt. Käesoleva uuringuga on plaanis välja selgitada seosed massiivsete tähtede muutlikkust kirjeldavate parameetrite ja nende praeguse arenguetapi vahel, mis oleksid uuteks vaatluslikeks ääretingimusteks tähe siseehituse ja arengu mudelite täpsustamisel. Uuringuks vajalikud tähtede põhiparameetrid määratakse ESA/Gaia missiooni andmete põhjal.
Massive stars are main sources of energy and recycled matter to drive the evolution of galaxies. The course of stellar evolution of massive stars is uncertain, imprinting uncertainties to stellar population synthesis and galactic evolution models. The least understood processes are e.g. core convective overshooting, internal differential rotation, transport of angular momentum, and mass loss. These processes, however, control the evolution of stars. The internal structure and ongoing processes express themselves in the (strong) stellar variabilities. These are the only quantities that can be obtained observationally. The proposed research aims to uncover the relationship between the evolutionary phase and variability patterns of massive stars, to obtain new observational constraints which can be used to improve structural and evolutionary models. For new estimates on fundamental parameters of the stars and their circumstellar environments, the data from the Gaia mission will be essential.
Vaatluse all oleva uurimisteema ülesehitus muutus oluliselt võrreldes kavandatuga, sest projekti rahastati vaid ca 20 % ulatuses. Seetõttu oli uuringute põhirõhk suunatud massiivsete ja kaugelearenenud tähtede üksikute tüüpiliste esindajate muutlikkuse parameetrite väljaselgitamisele. Lisa-eesmärgiks oli rahvusvahelise koostöövõrgustiku moodustamine, et uurimisteemas sisalduvaid laiemaid ülesandeid lähitulevikus siiski lahendada. Lähtuvalt eeltoodust on võimalik osutada järgmistele tulemustele, mis on olulised kui vaatluslikud ääretingimused tähtede siseehituse ja arengu modelleerimisel ning panustavad ka selleteemalise mitmepoolse koostöö jätkusuutlikusse. Uuringus leidsime, kuidas 1) kollaste hüperhiidtähtede tüüpilise esindaja rho Cas suurte heleduskõikumiste tsükkel on lühenemas, 2) kolme valitud tüüpobjekti (GK Per, R Aqr, MWC 137) tähtedevahelist gaasi ja tolmu sisaldava lähiümbruse struktuur kirjeldab nende muutlikkuse ajalugu, 3) kõrge energiaga gamma- ja röntgenkiirgust tekitava neutrontähega kaksiksüsteemi moodustava tavalise massiivse tähe MT91 213 heledus- ja spektraalmuutlikkuse parameetrid sõltuvad vähe tema eksootilisest paarilisest. Projekti täitjate poolt 2017. aastal organiseeritud rahvusvahelisel nõupidamisel Tõraveres algatati vastavateemalise koostöövõrgustiku moodustamine, mis sai teoks 2019. aastal Euroopa Liidu projektina H2020 GA 823734 POEMS. Eraldi võib esile tõsta projekti algaastail jätkunud varem alustatud koostööd Euroopa Kosmoseagentuuri vaatlusmissiooniga Gaia, mida esindab panus nelja arvukalt tsiteeritud ülevaateartiklisse aastail 2016 - 2017.