"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7596
ETF7596 "Arstiabi järjepidevus kui oluline arstiabi kvaliteedi näitaja: patsientide hinnangud arstiabi järjepidevusele ning järjepidevuse seos oluliste tervisetulemitega (1.01.2008−31.12.2011)", Ruth Kalda, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF7596
Arstiabi järjepidevus kui oluline arstiabi kvaliteedi näitaja: patsientide hinnangud arstiabi järjepidevusele ning järjepidevuse seos oluliste tervisetulemitega
Continuity of care as important indicator of quality of health care: assessment of the continuity from the perspective of the patients and associations between continuity of care and important health outcomes
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB720 Peremeditsiin3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008252 000,00 EEK (16 105,74 EUR)
01.01.2009−31.12.2009241 920,00 EEK (15 461,51 EUR)
01.01.2010−31.12.2010241 920,00 EEK (15 461,51 EUR)
01.01.2011−31.12.201115 462,00 EUR
62 490,76 EUR

Arstiabi järjepidevust peetakse oluliseks tervishoiu kvaliteeti iseloomustavaks näitajaks ja seda eeskätt just esmatasandi arstiabis.On näidatud, et arstiabi järjepidevus on seotud patsientide parema elukvaliteedi ja funktsionaalse seisundiga,samuti on leitud, et longitudinaalne järjepidevus on seotud väiksema arvu ebavajalike visiitidega ja uuringutega ning harvemate hospitaliseerimistega.Mõned autorid seostavad arstiabi järjepidevust parema tervisetulemiga nagu vaktsineerimistega hõlmatus, skriiningtestide läbiviimine, kuid siiani on uuringud olnud põhiliselt nn. läbilõike uuringud, mille puhul põhjuslikke seoseid on üsna raske hinnata.Küllaltki vähe on veel teada tervisetulemite ja arstiabi järjepidevuse seosest näiteks krooniliste haiguste ja pahaloomuliste haiguste puhul, kus personaalne järjepidevus, meditsiinilise abi koordineeritus, igakülgne informatsiooni omamine ning patsiendi ning tema lähedaste kaasatus haiguse käsitlusse omavad olulisimat tähtsust ning kus tervishoiusüsteemi parem organisatsioon tervikuna tagab ka haiguse parema lõpptulemi. Senini on keskendutud ravi järjepidevuse uurimisel eeskätt patsiendi ja teda raviva arsti pikemaajalisele suhtele , erinevate raviasutuste töö koordineerituse hindamisele ning suuresti olid uuringud pigem tervishoiuteenuste osutajate kesksed. Selline teooria põhines arst kui professionaali juhtival rollil. Tänapäeval rõhutatakse ravi järjepidevusega seoses patsiendikeskust.Patsiendikesksus on lugupidav ja vastutustundlik suhtumine patsiendi eelistustesse, vajadustesse ja väärtushinnangutesse. Patsiendi kogetud järjepidevust on uuritud, kuigi vähe, Lääne-Euroopas ja USA-s , kuid mitte Ida-Euroopa maades, sh. Eestis, mis on hiljaaegu läbi teinud ulatuslikke tervishoiureforme, kaasa arvatud perearstisüsteemi juurutamine. Pole teada, kas meie patsiendid tunnetavad arstiabi järjepidevust samal viisil nagu patsiendid maadest, kus perearstisüsteem on pikkade traditsioonidega.Käesoleva projekti põhiliseks eesmärgiks on uurida, millised on patsientide ja hinnangud arstiabi järjepidevusele selle kõikides aspektides ning leida, millised on seosed nende hinnangute ning arstiabi kvaliteeti iseloomustavate näitajate vahel.
Continuity of care has long been regarded as core principal of family medicine and primary care and crucial to quality of care. It is shown that longitudinal care powerfully affects patient focused outcomes, such as improving quality of life and functional status. Also, it has been found that longitudinal care is related to lower resource utilisation, especially because fewer number of inadequate tests and investigations and fewer hospitalisations. Some authors conclude that continuity of care is associated with better clinical outcomes such as better immunisation and screening coverage, but mostly these studies were provided as cross-sectional not allowing assumption of causality.Relatively little is known about relationship between health outcomes and continuity of care by some patients groups, e.g. chronically ill patients and patients who have cancer. These patients very often need to access many different services over time and may across a large number of health professionals from several disciplines. Therefore personal continuity, coordination of care and continuity of information as well as involving the family members to the process of care have essential importance. Until very last time the studies about continuity were mostly provider-centred concerning especially on the quantitative aspects of care (number of visits, hospitalisations etc), on coordination of care between primary and secondary/tertiary care and on numeric values of health outcome (blood pressure, blood sugar level). Such theory was based on the leading role of professional in health care. Today, more often the role of patient in health care delivery is understood, and especially by the chronic illnesses the patient centred care is emphasised. Patient centred care means understanding the patients’ values, perceptions and needs and factors that influence them. Studies concerning patients’ experienced continuity of care are quite rare, mostly done in Western-Europe but not in Eastern-Europe , which reorganised lately their health care systems and implemented family doctors based primary health care. We do no know, whether the patients in eastern countries experience the continuity of care similarly as patients from countries where family medicine has long traditions. The overall aims of the study are to investigate how the patients assess all the aspects of the continuity of care and to identify the associations between experienced continuity and quality of health care