See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9168
ETF9168 (ETF9168) "Seosed rasvkoe ja luukoe vahel kasvuspurdi perioodil erineva keha koostisega poiste (1.01.2012−31.12.2015)", Jaak Jürimäe, Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskond.
ETF9168
Seosed rasvkoe ja luukoe vahel kasvuspurdi perioodil erineva keha koostisega poiste
Associations between adipose and bone tissues during pubertal growth spurt in boys with different body composition parameters
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
3. Terviseuuringud3.8. SporditeadusS273 Kehaline kasvatus ja motoorika, sport 3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)50,0
3. Terviseuuringud3.6. RahvatervishoidB480 Endokrinoloogia, sekretsioonisüsteemid, diabetoloogia 3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201219 200,00 EUR
01.01.2013−31.12.201319 200,00 EUR
01.01.2014−31.12.201419 200,00 EUR
01.01.2015−31.12.201519 200,00 EUR
76 800,00 EUR

Puberteediperioodi kasvuspurti võib defineerida kui 2-3 aastast perioodi, mille jooksul toimub kiire keha pikkuse ja massi suurenemine. Seoseid rasvkoe ja luukoe vahel kasvuspurdi perioodil on väga vähe uuritud. On teada, et rasvkude käitub endokriinorganina ning eritab organismi erinevaid adipotsütokiine, mis on seotud organismi energiatasakaaluga. Viimased uuringud on näidanud, et ka luukude võib käituda endokriinorganina, mis eritab organismi erinevaid molekule, mis samuti võivad olla seotud organismi energiatasakaaluga. On leitud, et luukoe poolt eritatud osteokiinid mõjutavad glükoosi ainevahetust ja keha massi. Need tulemused avardavad meie arusaama luukoe bioloogilisest tähtsusest ja organismi energiatasakaalust. Võib oletada, et sarnaselt adipotsütokiinidele iseloomustavad osteokiinid energiatasakaalu ka kasvuspurdi ajal poistel. Samuti suureneb puberteediperioodi jooksul söögiisu ja energia tarbimine. Meile teadaolevalt varasemad uuringud puuduvad ghreliini võimaliku rolli kohta luukoe arengus poiste kasvuspurdi ajal. Käesoleva projekti põhieesmärgiks ongi uurida longitudinaalselt seoseid erinevate adipotsütokiinide (leptiin, adiponektiin), osteokiinide (osteokaltsiin) ja ghreliini vahel reguleerimaks luukoe arengut ja energiatasakaalu kasvuspurdi perioodil erineva keha koostisega poistel. Seejuures hinnatakse luutihedust nii staatiliselt kasutades DXA meetodit kui ka dünaamiliselt määrates luu metabolismi iseloomustavad näitajad veres. Uuritavateks on normaalkaalulised ja ülekaalulised poisid. Üheks käesoleva uurimistöö peamiseks uudsuseks on tema komplekssus, kus võetakse arvesse adipotsütokiinide, osteokiinide, ghreliini ja obestatiini võimalikke seoseid mõjutavad erinevaid parameeterid (keha koostis, kehaline aktiivsus ja võimekus). Meile teadaolevalt varem sellist longitudinaalset uuringut lastel teostatud ei ole. Eeldame, et muutused adipotsütokiinides ja osteokiinides on omavahel seotud ja mõjutavad luukoe arengut ja energiatasakaalu kasvuspurdi perioodil erineva keha koostisega poistel.
The pubertal growth spurt can be defined as a 2-3 year period of rapid increase in body height and weight. The research is very limited in the area of possible interaction between adipose and bone tissue during pubertal growth spurt. Adipose tissue has now been considered as an endocrine organ that produces many adipocytokines. However, the skeleton has also recently emerged as an endocrine organ. The regulation of bone remodeling by adipocytokines leads to hypothesize that bone may exert a role in the feedback control of energy homeostasis. It has been suggested that bone-derived factors (osteokines) exert an endocrine regulation on glucose homeostasis and body mass. In addition, these findings expand the biological importance of the skeleton and our understanding of energy metabolism. It could be speculated that osteokine levels in blood could be used to characterize energy balance in children during pubertal growth spurt. In addition, it is well known that appetite and food intake are increased during puberty. There are no studies that have investigated the role of ghrelin on bone mineralization during pubertal growth spurt in boys. The main purpose of the present investigation is to study longitudinally the interaction between different adipocytokines (leptin, adiponectin), osteokines (osteocalcin) and ghrelin in regulating bone mineral accretion and energy balance during pubertal growth spurt in boys with different body composition parameters. Bone mineral density is assessed by means of static (using DXA) and dynamic (using blood biochemical values that characterize bone metabolism) values. Subjects of this project are normal weight and overweight and boys that will be measured annually during pubertal growth spurt in four year period. The novelty of the present investigation is the complexity of the study where different parameters (body composition, physical activity and fitness) that may also affect possible interaction between adipose and bone tissue during pubertal growth spurt in boys are taken into account. To our knowledge, no such longitudinal studies have been conducted before. We assume that changes in different adipocytokines and osteokines are interrelated and affect bone mineral accretion and energy balance during pubertal growth spurt.
Antud longitudinaalse uuringu eesmärgiks oli hinnata rasvkoe ja luukoe vere biokeemiliste markerite seoseid kehalise arengu erinevate näitajatega poistel puberteediperioodil. Uuringu unikaalsus on tema kompleksus, kus poiste kasvu ja arengu jälgimisel kasutatakse üheaegselt niipalju erinevaid näitajaid, kus lisaks hommikusele veenivere proovile määrati keha koostist ja luutihedust DXA meetodiga ning lisaks kehaline aktiivsus aktseleromeetriga ja kehaline töövõime hapnikutarbimise näitajatega. Uuritavatel on määratud erinevaid rasvkoe ja luukoe markereid veres nii ristläbilõikeliselt kui ka longitudinaalselt nii normaalkaalulistel kui ka ülekaalulistel poistel, samuti ka kehaliselt aktiivsetel ja kehaliselt inaktiivsetel poistel. Ülekaalulistel poistel on suurenenud IL-6, IL-8, MCP-1, EGF ja IFN-γ väärtused. Positiivne seos IFN-γ ja luutiheduse parameetrite vahel ülekaalulistel poistel näitab, et ülekaalulisus avaldab mõju luutiheduse suurenemisele poistel. Teises uuringus leidsime, et kehaliselt aktiivsetel poistel olid suuremad tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse ja reieluukaela luutiheduse näitajad võrreldes kehaliselt inaktviisete poistega. Osteokaltsiin oli usutavalt seotud erinevate luutiheduse näitajatega ainult kehaliselt aktiivsetel poistel. Samas leptiin ja adiponektiin ei olnud seotud erinevate luutiheduse näitajatega puberteediealistel poistel. Samuti määrasime longitudinaalselt 3 aasta jooksul luukoe ja rasvkoe vere biokeemilised näitajad poistel puberteediperioodil ning leidsime, et nii määratud luukoe kui ka rasvkoe vere biokeemilised näitajad mõjutasid negatiivselt luutiheduse arengut poistel puberteediperioodil. Lisaks mõjutas mõõdukas ja tugev kehaline aktiivsus muutusi leptiini kontsentratsioonis veres, samas kui kehaline inaktiivsus ei omanud mõju ei luukoe kui ka rasvkoe vere biokeemilistele näitajatele poistel puberteediperioodil. Saadud tulemused on aluseks 2 doktoritööle, millest üks on kaitstud ja teine tuleb kaitsmisele 2016. aasta sügisel.