"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5466
ETF5466 "Süsiniku varud ja kogunemine seoses kuuse-kase segametsa vanusega (1.01.2003−31.12.2006)", Robert Christian Szava-Kovats, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
ETF5466
Süsiniku varud ja kogunemine seoses kuuse-kase segametsa vanusega
Carbon pools and sequestration in a chronosequence of spruce-birch forest
1.01.2003
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB460 Füüsiline antropoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2003−31.12.2006
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.2003210 000,00 EEK (13 421,45 EUR)
01.01.2004−31.12.2004210 000,00 EEK (13 421,45 EUR)
01.01.2005−31.12.2005216 470,59 EEK (13 834,99 EUR)
01.01.2006−31.12.2006220 800,00 EEK (14 111,69 EUR)
54 789,58 EUR

Töö eesmärgiks on (1) mõõta põhilised süsinikuvaru komponendid sarnases kasvukohas kasvavate kuuse-kase segametsade aegreas (värskest lageraiest kuni küpse metsani); (2) hinnata nende ökosüsteemide peamisi süsinikuvoogusid kasutatdes selleks nii otseseid mõõtmisi kui ka mudelarvutusi; (3) hinnata lageraiest põhjustatud süsinikukao suurust ja metsa majandamise, liigilise koosseisu ja rohurinde mõju süsiniku ringele. Lähtudes seniteadaolevast võib arvata, et lageraie viib algselt süsinikuvaru vähenemisele mullas, kuid kiirelt arenev rohurinne taastab süsiniku lisandumise mulda juba mõne aastaga. Võib arvata, et peamine süsinikuringet mõjutav faktor pärast lageraiet on seotud liigilise koosseisu muutumisest tekkiva muutusega varise keemilises koostises ja lagunemise kiiruses. Nende ülesannete lahendamiseks ja hüpoteeside kontrollimiseks valitakse kümme erivanuselise metsaga uurimisala, kus mõõdetakse mulla erinevate horisontide C-sisaldused, hinnatakse juurte produktsioon ning erinevate liikide poolt produtseeritud varise hulk. Samuti hinnatakse maapealsete süsinikuvarude suurused. Nende mõõtmiste alusel koostatakse ja parametriseeritakse süsinikuringe mudel, mida oleks võimalik kasutada süsinikuringe dünaamika uurimisel erinevate matsemajandamise stsenaariumite korral. Töö tulemused publitseeritakse rahvusvahelistes teadusajakirjades ja kantakse ette rahvusvahelistel konverentsidel.
The aims of the study are (1) to measure major carbon pools in a chronosequence (from fresh clear-cut to mature forest) of spruce-birch forest located within a single site; (2) to estimate major carbon flow in these ecosystems using both direct measurements and indirect estimations based on models of carbon dynamics; (3) to estimate magnitude of carbon loss due to clear-cut and the affect of forestry management on carbon dynamics in order to determine the influence of tree species composition and herbaceous vegetation on carbon cycle. On bses of current knowledge we suppose that rapid initial loss of soil carbon will follow clear-cutting, however, the rapidly developing herbaceous canopy will restore carbon input within few years. The most important change to the carbon cycle after clear-cutting is related to altered litter quality due to changes in species composition. To achieve these aims and test the hypothesis 10 plots aged 0-80 years in a compact area with spruce-birch forest will be chosen. Carbon content of soil, root production and litter input will be measured or assessed. Additionally, aboveground carbon stocks will be estimated. On bases of these measurements a carbon cycle model will be developed and parameterised. Results of this study will be published in international journals and will be presented at international conferences.