Projekt ühendab originaalsel viisil narratiivse keskkonna mõistet Goffmani osalusraamistike ning komplekssete süsteemide teooriast pärineva esildumise mõistega ja uurib, kuidas komplekssete süsteemidena funktsioneerivad narratiivsed keskkonnad soodustavad jutustamistegevust. Projekt otsib vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas vastavad narratiivsed keskkonnad ühiskonnamuudatustele, kuidas narratiive kaasluuakse ning millised hübriidsed narratiivsed-performatiivsed vormid selle tulemusena tekivad. Meie eesmärgiks on narratiivides avalduvate tõekspidamiste, ühistegevuste ja tunnete jagatud sotsiaalsete reaalsuste uurimine. Projektil on kahetine, teoreetiline ja praktiline suunitlus: 1) uute teoreetiliste vahendite väljatöötamine narratiivses keskkonnas kulgevate jagatud kognitsiooni ja ühise tähendusloome protsesside uurimiseks; 2) uute narratiivsete keskkondade kaardistamine 1990-2000.a. Eestis ning teistes ühiskondades ringlevate üleminekunarratiivide võrdleva materjali kogumine.
The proposed project originally combines the concept of narrative environments and Goffman’s concept of participation frameworks with the notion of emergence to show how narrative environments, functioning as complex systems, foster storytelling activities. The project seeks to answer the following questions: how narrative environments react to societal change, how narratives are co-constructed and what hybrid narrative-performative forms are generated. Our primary goal is to study social shared realities of belief, joint action and emotion, particularly under conditions of societal change, as manifested in narratives. The proposed project has a twofold, theoretical and practical orientation: 1) the development of new theoretical tools for studying distributed forms of cognition and joint sensemaking in narrative environments and 2) mapping the new narrative environments in Estonia of the 1990s-2000s and gathering comparative data on transition narratives in other societies.
Projektitöö põhieesmärgiks oli süsteemiteooriate rakendamine ühiskonna ja kultuuri uurimisele, süsteemnähtuste (narratiivsete keskkondade, kultuuriväljade) ja emergentsuse (esildumise) analüüs ning vastavate kontseptuaalsete raamistike arendamine. Uurimistöö väljunditeks on rahvusvahelised kogumikud, monograafiad, erinumbrid: ajakirja CLCWeb: Comparative Literature and Culture erinumber (kaastoim. Grišakova,2013), kogumik "Theoretical Schools and Circles in the 20th Century Humanities" (kaastoim. Grišakova, Routledge, 2015); ajakirja Methis erinumber “Representatsioon, presentatsioon ja kohalolu teatris” (kaastoim. Saro, 2014); ajakirja Nordic Theatre Studies erinumbrid(kaastoim. Saro, 2014-15); kogumik "Cognition and Narrative Complexity" (kaastoim. Grišakova; University of Nebraska Press, 2017); kogumik "Gender Equality in a Global Perspective" (kaastoim. Marling, Routledge, 2017). Projekti põhitäitjatelt ja täitjatelt on ilmunud arvukalt artikleid. Kokku on 4 aastaga avaldatud enam kui 80 publikatsiooni. Kogumikul "Cognition and Narrative Complexity" on programmiline tähendus. Autorid - rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid kultuurianalüüsi, kognitiivteaduse, psühholoogia, uusmeedia ja narratiiviuuringute alal - uurivad narratiivi vahendavat funktsiooni loomulike (bioloogiliste, evolutsiooniliste) süsteemide ja kultuurisüsteemide vastastikuses toimes. Uurimisrühma liikmed osalesid rahvusvahelise uurimisrühma Narrative and Complex Systems töös ning töörühma STEP (Project on European Theatre Systems) uuringus “Theatre in the City“. Ajakirja Amfiteater erinumbris kajastatud STEPi uuringus rakendati süsteemiteooriaid Euroopa teatrisüsteemide analüüsis. Uurimistöö tulemusi esitleti projektiseminaridel ning rahvusvahelistel ja Eesti-sisestel konverentsidel. Uurimisrühma korraldatud rahvusvahelisel konverentsil “Stories of Hope and Fear: Mapping Emotions and Affects in Life, Arts and Literature” analüüsiti ühiskonna muudatuste ja kriiside mõju kultuurisüsteemidele.