See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT35-1
IUT35-1 "Kõnestiilid, lauseprosoodia ja fonoloogiline varieerumine: kirjeldus, teooria ja modelleerimine" (1.01.2015−31.12.2020); Vastutav täitja: Meelis Mihkla; Eesti Keele Instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 444 000 EUR.
IUT35-1
Kõnestiilid, lauseprosoodia ja fonoloogiline varieerumine: kirjeldus, teooria ja modelleerimine
Speech styles, sentence prosody, phonological variation: description, theory and modelling
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2 Keeled ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2015−31.12.2020
PerioodFinantseerija poolt eraldatud summa
01.01.2015−31.12.201574 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201674 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201774 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201874 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201974 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.202074 000,00 EUR
444 000,00 EUR

Uurimisteema objekt on kõne, mida uurime kolmest aspektist: kõnestiilid ja nende tunnused, lausungi prosoodiline struktuur ja lauserõhkude distributsioon, ning fonoloogiline varieerumine. Teema eesmärk on täita lünki eesti keele kirjelduses neis valdkondades ning avardada teoreetilist arusaamist eelkõige järgmistes küsimustes: ekspressiivsuse ja (in)formaalsuse roll kõnes, fonoloogilise varieerumise tegurid, prosoodiline struktuur ja selle seosed lauserõhkude distributsiooni ja süntaksiga ning infostruktuuri avaldumine prosoodias. Teema rakenduslik eesmärk on täita tekst-kõne sünteesi arendamise aktuaalseid ülesandeid, milleks on kõnestiilide ja lauseprosoodia modelleerimine ning fonoloogilise varieerumise probleemi lahendamine grafeem-foneem teisenduses. Uurimine toimub eksperimentaalsete ja korpuspõhiste meetoditega, kasutades andmestikuna loetud ja spontaanset kõnet, kõnestiilide salvestisi ning eksperimentaalselt ja välitööde intervjuudel kogutud materjali.
The research topic addresses three aspects of speech: the characteristics of speech styles, sentence-level prominence and phrasing patterns, and phonological variation. The goal of the study is to advance the description of Estonian in these areas and to contribute to the theoretical understanding of the role of expressivity and (in)formality in speech, the mechanisms of phonological variation, the nature of prosodic structure and its relationship with prominence distribution and syntax, and the prosody of information structure. The applied goal of the study is to contribute to the current tasks in the development of text-to-speech synthesis: modelling of speech styles and sentence prosody, and solving of the problem of phonological variation in grapheme-to-phoneme transformation. The study will use experimental, corpus-based, and statistical methods. The data will consist in recordings of speech styles and material gathered by means of production experiments and field interviews.
Kõnet uuriti kolmest aspektist: kõnestiilid ja nende tunnused, lausungi prosoodiline struktuur ning lauserõhkude distributsioon ja realiseerumine, ning fonoloogiline varieerumine ja selle põhjused. Projekt viis edasi eesti keele kirjeldust, kõnetehnoloogiat ja keeleteooriat. Saadi teadmisi kõnestiilide akustilisest erinevusest dimensioonil ettevalmistatud kõne - spontaanne kõne, kultuurilistest eripäradest kõnestiilide ja emotsioonide tajus ning hääle meeldivuse seostest kõnestiilidega. Projekti tulemusena saadi uusi teadmisi lauseprosoodia rolli kohta eesti keeles: see peegeldab näiteks lauseehitust, edastatava info olulisust ja kõneakti, kuid teisalt mõjutavad lauseprosoodia seaduspärad ise lause sõnajärge. Eesti keeles on tähenduslik lauserõhu akustiline tugevus; see väljendub eelkõige kestuses, mis väljendab eesti keeles ka muid prosoodilisi kategooriaid. Projekti tulemusena selgus hääldustava sõnaalgulise h, palatalisatsiooni ja varieeruva vältega sõnade hääldamisel. Lisaks saadi teada, kuidas inimese päritolupiirkond, sõna esinemissagedus ja hääliku tähendust eristav roll varieerumist mõjutavad. IUT35-1 saavutustest tuleb esile tuua mitmekülgseid analüüsitulemusi kõnestiilidest, mis loob teadmistepagasi kõnestiilide automaatseks siirdamiseks, samuti teadmisi eesti keele lauserõhu kohta, mida saab rakendada prosoodilise prominentsi modeleerimisel sünteeskõnes, lisaks on olulised sõnaalgulise h, palatalisatsiooni ja varieeruva vältega sõnade häälduse uurimistulemused, mida saab kasutada grafeem-foneem-teisenduses ja piirkondlike eripäradega kõnesüntesaatorite loomisel. Uurimisteema tugevus väljendub selles, et projekti jooksvad tulemused olid tihedas seoses kõnetehnoloogiliste rakendustega: multimeedium-sõnastikud, Vox populi (tekstide helindaja), subtiitrite ja e-raamatute häälega lugejad jt.