See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-342
EKKM14-342 "Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded (1.01.2014−31.12.2018)", Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-342
Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2014−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201415 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201517 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201619 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201722 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201823 000,00 EUR
96 000,00 EUR

Projekt on seotud programmi mooduli nr 2 (kultuurimälu) kõigi toetatavate tegevustega: 2.1. Eesti kultuuri eri valdkondade olulised ülevaated, leksikonid, teatmeteosed ja andmebaasid 2.2. Allikpublikatsioonid ja üldistavad erikäsitlused 2.3. Kultuuri järjepidevuse toetamine Käesoleva projekti eesmärgiks on jätkata akadeemiliste muinasjutuväljaannete publitseerimist järgmiselt: 1) Eesti novellmuinasjuttude (ATU 850–999) akadeemilise tüübiantoloogia koostamine ja publitseerimine. Seni puudub selge ülevaade eesti novellmuinasjuttude tüpoloogiast. Hetkel on uurijatel võimalik toetuda vaid kartoteegile, mis ei ole aga kaugeltki ammendav. Töö imemuinasjuttudega näitas, et kartoteegis puudus viide ligikaudu veerandile muinasjututekstidest – kartoteegis oli registreeritud 4400 muinasjutuvarianti, kuid käsikirjade läbitöötamisega lisandus veel 1600 üleskirjutust. Võib eeldada, et sarnane „juurdekasv” toimub ka novellmuinasjuttude osas. Sarnaselt „Eesti imemuinasjuttude” antoloogia köidetele avaldatakse tüübiväljaandes igast Eestis leiduvast novellmuinasjutu tüübist 1–3 näiteteksti. Kommentaarides esitatakse iga tüübi kirjeldus, andmed tüübi leviku ning rahvusvaheliste paralleelide kohta, bibliograafilised andmed ning näitetekstide lisakommentaarid. 2) Eesti loomamuinasjuttude (ATU 1–299) akadeemilise tüübiantoloogia koostamine ja publitseerimine. Loomamuinasjuttude antoloogia koostamisel on kavas toetuda juba olemasolevale Pille Kippari poolt koostatud tüübiregistrile (FFC 237) ning vajadusel viia see vastavusse rahvusvahelise tüübiregistriga (ATU 2004). Loomamuinasjuttude väljaanne „Loomad, linnud, putukad”(1997) annab küll ülevaate Eestis leiduvatest juttudest, kuid on võrreldes muinasjuttude töörühma valminud antoloogia koostamise põhimõtetega vähem representatiivne: igast jututüübist on avaldatud ainult üks variant, murdekeelsed variandid on osalt avaldatud kirjakeelsena. Kavandatav loomamuinasjuttude antoloogia annaks põhjalikuma ülevaate kõigist ERAs leiduvatest loomamuinasjuttudest, eestikeelsena avaldatakse tüübisisu kirjeldused, mis on seni olnud kättesaadavad vaid saksakeelsetena. Väljaande koostamine hõlmaks endas nii olemasolevate tüübikirjelduste täiendamist ja osalist loomist, bibliograafiliste andmestiku täiendamist ning hilisemate helisalvestuste arvelevõtmist. 3) Eesti muinasjuttude veebiandmebaasi arendamine ja täiendamine. Projekti tulemusena luuakse sarnaselt teiste folkloorižanride veebiandmebaasidega Eesti Rahvaluule Arhiivis (kohapärimuse baas Koobas, regilaulude andmebaas) muinasjuttude veebiandmebaas. Seni on tekstisisestuseks kasutatud tekstitöötlusprogrammi ning andmehalduseks tabelarvutussüsteemi, mis on täitnud vaid andmeanalüüsi esmased vajadused. Tekstid on kättesaadavad uurijatele Eesti Kirjandusmuuseumis kohapeal. Kokku on sisestatud senise töö tulemusena 10 055 teksti, neist on kollatsioneeritud (sisestusjärgselt käsikirjadega võrreldud) ennekõike ainult avaldamisele läinud tekstid ning vähesel määral ülejäänud sisestusi. Tänapäeva nõudeid ja uurijate kasutusmugavust silmas pidades on hädatarvilik teha sisestused kättesaadavaks uurijatele ka veebipõhiselt, integreerida algfailidega võrdlemiseks Eesti Kirjandusmuuseumi failirepositooriumiga Kivike ning asuda ka varem sisestatud tekstide mass-kollatsioneerimisele. Kollatsioneeritud tekstid veebiandmebaasis võimaldavad teha uurimistööd nii teadlastel kui koduloo-uurijatel. Materjali saavad kasutada lasteaiakasvatajad ja õpetajad pedagoogilistel eesmärkidel. Andmebaasi ainesest saab luua erinevatele sihtrühmadele orienteeritud väljaandeid. Kuna rahvusvahelisest muinasjututüüpide standardist, Aarne-Thompson-Utheri tüpoloogiast on H.-J. Utheril kavas lähiaastatel välja anda uuendatud ja parandatud kordustrükk, oleks lisaks ime- ja loomamuinasjuttudele hädatarvilik läbi töötada Eesti tüpoloogia ka teiste jutuliikide osas (2004. a ATU tüübikataloog kajastas eesti materjali puudulikult, tuginedes osalt ligi 100 aastat tagasi ilmunud Antti Aarne koostatud Eesti tüübiregistrile, mis hõlmas vaid J. Hurda rahvaluulekogu). Projekti kaugemaks sihiks on ammendava ülevaate loomine Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalides sisalduvatest muinasjutuüleskirjutustest ja -helisalvestustest, ning eesti muinasjuttude veebiandmebaasi väljaarendamine, mis võimaldab juttude kättesaadavaks tegemist nii teadlastele, pedagoogidele kui muudele huvilistele haruldasi käsikirju kahjustamata. Seega jätkataks pärast nimetatud köidete valmimist tööd legendimuinasjuttude, rumala vanapagana muinasjutte ja vormelmuinasjuttudega. Muinasjuttude töörühma tööplaanidest on välja jäetud eesti rahvanaljandid (ATU 1200–1999). Nende esialgse tüpoloogia on koostanud 1930. aastatel Rudolf Põldmäe, tervet kartoteeki hõlmavat tööd on teinud Arvo Krikmann 1990ndate lõpul–2000date algul, ka see töö ootab kunagi jätkamist.