Rakendusuuringu raames luuakse üleriigiline tormi ohu geoinfosüsteem, mille abil saab automatiseeritult tuvastada tormi riski mistahes Eesti punktis ruumilise lahutusvõimega 1 km2.
Tormi ohu korduvussagedused arvutatakse kombineeritud andmestikust, mis põhineb ilmaradarining meteovaatlusandmestikul analüüsituna WASP mudeliga ning
kasutades statistilisi tõenäosuse arvutamise meetodeid.
Kogu Eesti maismaa ulatuses sisaldab iga 1 km2
suurune ruumiobjekt tuule suundade lõikes kaheksa põhiilmakaare kohta järgmised parameetrid:
a) maksimaalne võimalik tuule kiirus (10 min ja puhang),
b) määratust suurema kiirusega tuulte kestvus,
c) maksimaalne tuule kineetiline energia (W/m²) purustava mõju iseloomustamiseks kaheksa
põhiilmakaare lõikes ja modelleerituna ainult mõõdetud aegrea alusel,
d) tuule keskmine kiirus,
e) hinnang konvektiivsete tormide esinemissageduste kohta.
Kõik eelnevalt loetletud esinemistõenäosuse tärkandmed iga 1 km2
suuruse ruumiobjekti kohta (väljaarvatud maksimaalne tuule kineetiline energia) arvutatakse järgmise üheksa ajalise intervalli kohta: 1 kord 2, 5, 10, 25, 50, 100, 200, 500 ja 1000 aasta jooksul.
Tormi ohu kaardistamisel arvestatakse nii tsüklonite kui kohalike äikesetormide poolt tekitatavat tormi ohtu. Samuti arvestatakse ilmajaamades mõõdetud aegridade alusel tormi modelleerimisel tuule kiiruse, kestvuse, suundade, maastiku ja maakatte koosmõju. Arvutatakse maapinna karedus 1 km2
andmeruudus ning esitatakse iga andmeruudu kohta nelja maakasutusklassi
(veekogu, lage põld, tuuletõketega põllumajandusmaastik, metsamaa) iseloomustava pinnakaredusklassi kohta tuule kiirus Weibulli sagedusjaotuse kaudu.
Tormi ohu hindamisel lähtutakse Keskkonnaagentuuri ilmajaamade vaatlusandmetest, ja radaripiltide andmetest ning geograafia osakonnale avalikuks kasutamiseks olemasolevate kõrgete mastide tuulekiiruse mõõtmeandmetest. Maakasutus- ja reljeefiandmestiku puhul kasutatakse ETAK topograafilisi andmeid, ortofotosid ning Eesti baaskaardi ja CORINE Land Cover informatsiooni.
GIS-based system withresolution of 1x1 km to assess storminess based on long-term observation data from meteostations, modelled wind field by WAsP and meteoradar
data.