See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt LMVPT21540
LMVPT21540 "Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030" (25.10.2021−15.08.2022); Vastutav täitja: Hans Orru; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Keskkonnaministeerium; Eraldatud summa: 66 600 EUR.
LMVPT21540
Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030
Comparison of the Impact of Ambient Air Quality on Human Health in Estonia in 2010 and 2020 and Forecast of the Health Effects of Air Pollution by 2030
25.10.2021
15.08.2022
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
Riigihange/hinnapakkumine
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.5 Maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused25,0
3. Terviseuuringud3.10. Keskkonna- ja töötervishoidB700 Keskkonnatervis 3.3 Terviseteadused75,0
PerioodSumma
25.10.2021−15.08.202266 600,00 EUR
66 600,00 EUR

Projekti eesmärk on selgitada välja kuivõrd mõjutav õhukvaliteet Eesti elanike tervist aastal 2020, kuidas see on muutunud võrreldes 2010. aastaga ning milline on prognoos aastaks 2030. Töös kasutatakse õhusaaste tervisemõjude hindamise metoodikat, mille raames leitakse õhusaaste tervisemõjud johtuvalt kokkupuutest saasteainetega, suremuse/haigestumuse baastasemetest ning eelnevatest epidemioloogilistes uuringutes leitud annus-vastus seostest õhukvaliteedi ja tervisemõju vahel. Töö raames teostatakse õhusaaste modelleerimised kasutades tarkvara AirViro ning riiklikke õhusaasteainete heitkoguste andmestikke. Selle alusel leitakse elanike kokkupuude õhusaastega erinevates Eesti asustusüksustes ning õhusaaste tervisemõjud. Kaotatud eluaastate ja oodatava eluea muutuse arvutamiseks kasutatakse nn elutabelite meetodit ning õhukvaliteedi tervisemõju hindamise programmi AirQ+. Täiendavalt leitakse töö käigus elanike kokkupuute rohealadega nende kodust 500 m raadiuses, kasutades normaliseeritud vegetatsiooniindeksit (NDVI). NDVI leidmiseks kasutatakse Landsat 8 satelliidi andmeid rakendades ESTHub teenuseid, mille aluseid arvutatakse uuringuaastate (2010 ja 2020) maksimaalne rohelus suvekuudel. Rohealadest saadava tervisekasu hindamisel rakendatakse jällegi tervisemõjude hindamise metoodikat. Õhusaaste tervisekahjude ning rohealade tervisekasu alusel leitakse saadav sotsiaalmajanduslik kahju/kasu. Sotsiaalmajanduslike mõjude arvutamiseks kasutatakse elanike maksevalmidust negatiivsete tervisemõjude ärahoidmiseks. Töö raames antakse ka soovitused õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks, et tagada tervisemõjude vähenemine tulevikus.
The aim of the project is to find out how much air quality affects the health of the Estonian population in 2020, how this has changed compared to 2010 and what is the forecast for 2030. We will apply health impact assessment (HIA) methodology that find health impacts based on exposure, current baseline mortality rates and dose-response relationships between air quality and health effects found in previous epidemiological studies. We will apply AirViro for air pollution dispersion modeling and use air pollutant emission data from national air pollutant emission inventories. On this basis, the exposure of the population to air pollution in various Estonian settlements and the health effects of air pollution will be found. The so-called life table method with-in the air quality health impact assessment software AirQ + will be applied to calculate the years of life lost and change of life expectancy. In addition, during the project, the exposure of residents to green areas within a radius of 500 m of their home will be found, characterized by the normalized vegetation index (NDVI). To find the NDVI, the services of the Landsat 8 satellite together with data processing application ESTHub, will be used. On this basis the maximum greenery of the survey years (2010 and 2020) in the summer months will be calculated. Also here the health impact assessment methodology will be applied while assessing the health benefits from green areas. Socio-economic harm / benefit is found on the basis of air pollution health damage and green area health benefits. To calculate the socio-economic effects, the population willingness to pay to prevent negative health effects, will be applied. The work also provides recommendations for reducing emissions of air pollutants to ensure that the health effects are reduced.
KirjeldusProtsent
Alusuuring0,0
Katse- ja arendustöö0,0
Rakendusuuring100,0