See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8525
ETF8525 "Euraasia imetajate ja nende parasiitide võrdlev fülogeograafia (1.01.2011−31.12.2014)", Urmas Saarma, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
ETF8525
Euraasia imetajate ja nende parasiitide võrdlev fülogeograafia
Comparative phylogeography of mammals and their parasites in Eurasia
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB320 Süstemaatiline botaanika, zooloogia, zoogeograafia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201117 400,00 EUR
01.01.2012−31.12.201217 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201317 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201417 400,00 EUR
69 600,00 EUR

Fülogeograafiline andmestik kattuva levilaga liikide kohta võimaldaks lahendada elurikkuse tekke ja jaotumisega seotud fundamentaalseid probleeme. Sellise võrdlev-fülogeograafilise lähenemise kaudu saab võrrelda evolutsioonilisi protsesse eri populatsioonides, mis on aegade jooksul olnud allutatud sarnastele keskkonnatingimustele. Seni avaldatud teadustööd on olnud väga suures enamuses suunatud üksikute loomaliikide fülogeograafilisele analüüsile ja selgelt on puudu käsitlus, mis hõlmaks mitme kattuva levilaga loomaliigi mikroevolutsioonilisi protsesse, eriti puudutab see üle-Euraasialise levikuga imetajaliike. Käesolev uurimisprojekt võtab uurimise alla kolm üle-Euraasialise levikuga imetajaliiki: pruunkaru (Ursus arctos), hunt (Canis lupus) ja põder (Alces alces), kõik ka ökoloogilisest seisukohast olulised liigid Euraasias. Uuring on mitmest aspektist uudne: plaanis on kasutada erineva parentaalse spetsiifikaga geneetiliste markerite analüüsi, sh. kasutada ära maksimaalne geneetiline info emaliini kohta, kaasates analüüsi mitokondri genoomi täisjärjestused. Lisaks kolmele imetajaliigile on võrdlusesse plaanis võtta ka kosmopoliitse levikuga parasiit Echinococcus granulosus – nii mets- ja koduloomadele, kui ka inimesele ohtlik paeluss ja võrrelda selle liigi fülogeograafilisi protsesse imetajate omaga (selle parasiidi peremeesteks on ka hunt ja põder). Võrdlev-fülogeograafiline analüüs üle väga suure levila, nagu seda on Euraasia, annab võimaluse parasiidi levikupotentsiaali analüüsiks, mis on lisaks ka olulise epidemioloogilise väärtusega. Projekti peamised eesmärgid on: 1) võrrelda kolme imetajaliigi ja parasiidi E. granulosus fülogeograafilisi protsesse Euraasias; 2) võrrelda kõigi liikide ema-, isa- ja biparentaalsete liinide fülogeograafilisi mustreid; 3) teha kindlaks looduskaitse seisukohalt olulised populatsioonid.
Phylogeographic data from multiple codistributed taxa could help provide answers to fundamental questions concerning the geographic, geological and climatological phenomena that have generated the current distribution of biodiversity. This approach, called comparative phylogeography, offers the opportunity to compare codistributed populations that have been independently subjected to the same environmental conditions. However, to date the vast majority of studies have focused on single species, and there has been a glaring lack of work identifying phylogeographic processes that result from the interactions of species in ecosystems. Until now, very few studies have been published in this field and this is especially true for the widely-distributed mammal fauna of Eurasia. To compare the intraspecific phylogeographic patterns of several taxa over the same Palearctic area and reveal refuge areas and post-glacial migration patterns, we have chosen for comparison mammal species including brown bears, grey wolves (Canis lupus) and moose (Alces alces). All are widely-distributed ecologically important mammals that largely share the same Palearctic distribution. During this study, we plan to use a novel approach by making use of different parental markers to shed light on comparative phylogeographic patterns. In addition to mammal species, this project will incorporate phylogeographical data from a cosmopolitan tapeworm parasite Echinococcus granulosus, which has been shown to infect several mammals (including wolf and moose). Large-scale comparative phylogeographical studies including parasites and their hosts are useful to predict parasite dispersal potential over a broad geographical range, which has great significance also from epidemiological point of view. The project aims to: 1) compare phylogeographic patterns of three mammal species and their parasite E. granulosus in Eurasia; 2) compare maternal, paternal and biparental phylogeographies of mammals and E. granulosus; 3) identify significant population units for conservation of mammals.
Projekti tulemuste põhjal oleme avaldanud 7. kategooria 1.1 publikatsiooni ja ligikaudu sama arv publikatsioone on ettevalmistamisel. Projekti käigus töötasime välja rea uusi geneetilisi meetodeid imetajate mitokondri täisgenoomide sekveneerimiseks ja parasiitide ning nende peremeesliikide efektiivseks tuvastamiseks. Lisaks töötasime välja ka innovatiivse ruumigeneetilise meetodi DResD, mis võimaldab tuvastada loomade liikumiskoridore ja –barjääre. Pruunkaru mitogenoomide analüüsiga näitasime, milline on pruunkarude emaliinide struktuur Euroopas, millistel ajajärkudel formeerusid erinevad evolutsioonilised liinid ja millistes suundades on toimunud peamised jää-aja järgsed migratsioonid. Uudse ruumigeneetilise programmiga DResD leidsime olulisemad migratsioonikoridorid ning -barjäärid (Keis et al. 2013). Pruunkaru isaliinide analüüsil tuvastasime, et erinevalt emaliinidest moodustavad pruun- ja jääkarud isaliini alusel monofüleetilised rühmad, kusjuures introgressioon puudub. Samuti tuvastasime, et pruunkaru isaliinide geenivool toimub Euraasias geograafiliselt väga suurtel territooriumidel. Töö tulemused näitavad isaliini olulist rolli imetajate evolutsioonis (Bidon et al. 2014). Eesti ja Läti hundipopulatsioonide analüüsil (Hindrikson et al. 2013) tuvastasime huntide peamised liikumiskoridorid ja –barjäärid. Projekti käigus analüüsisime rohkearvuliselt põistang-paelussi E. granulosus mitokondri täisgenoome üle parasiidi levila. Tulemuste kokkuvõtmine ja artikliteks vormistamine on alles käimas (eeldame vähemalt 4 artiklit). Kogutud materjalide põhjal oleme seni teostanud analüüse ka lokaalsemal tasandil ja leidnud inimesele eluohtlike parasiitide E. granulosus kui E. multilocularis esinemise linnaterritooriumidel koertel ja rebastel, seejuures koertel tuvastasime esmakordselt Euroopas inimesele kõige ohtlikuma E. granulosus genotüübi G1 (Laurimaa et al. 2015a; Laurimaa et al. 2015b). Töö tulemused viitavad, et linnaloomade rolli parasiidi levikul on seni Euroopas selgelt alahinnatud. Saadud tulemustel on oluline loodus- ja tervisekaitseline väärtus.