See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT732
PUT732 "Essentsialism interdistsiplinaarse uurimistöö kontekstis: teaduskogukonnas esinevate stereotüüpide filosoofiline ja kultuuriline analüüs" (1.01.2015−31.12.2018); Vastutav täitja: Endla Lõhkivi; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, filosoofia ja semiootika instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 175 200 EUR.
PUT732
Essentsialism interdistsiplinaarse uurimistöö kontekstis: teaduskogukonnas esinevate stereotüüpide filosoofiline ja kultuuriline analüüs
Essentialism in the context of interdisciplinary research: a philosophical and cultural analysis of stereotypes in scientific communities
1.01.2015
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)60,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH150 Eriteaduste filosoofia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)20,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaS274 Teaduse uurimismetodoloogia6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)20,0
PerioodSumma
01.01.2016−31.12.201643 800,00 EUR
01.01.2017−31.12.201743 800,00 EUR
01.01.2018−31.12.201843 800,00 EUR
01.01.2015−31.12.201543 800,00 EUR
175 200,00 EUR

Kavandatud projektis lähtume me teadusfilosoofilisest vaatekohast, et teadus on kollektiivne ettevõtmine, mille edukus on oluliselt määratud ära heast töökorraldusest. Erinevaid perspektiive kaasav kriitiline diskussion mängib olulist rolli teaduskogukonna objektiivsuse tagamisel. Teatud sotsiaalsed mehhanismid võivad aga põhjustada mõnede perspektiivide marginaliseerimist ja seega objektiivsusepüüdu õõnestada. Inter- ja multidistsiplinaarsetes projektides on uurijate- ja distsipliinide vaheliste barjääride tekkes sageli süüdi essentsialistlik arusaam teadusaladest ja vastavad stereotüübid. Meie eesmärgiks on uurida, mis on essentsialistlik mõtlemine ja milliste kultuuriliste mehhanismide abil see kujuneb inter- ja multidistsiplinaarsetes teaduskogukondades. Hästikorraldatud teaduse teoreetilisele kontseptsioonile toetuv kultuuriline analüüs võimaldab meil pakkuda viise interdistsiplinaarse uurimistöö kommunikatsiooniolukorra parandamiseks.
Our research belongs to the subfield of philosophy of science that regards scientific research as collective endeavour the success of which depends to a large extent on the organisation of work. In particular, objectivity of community depends on the possibility of free criticism of its knowledge claims from multiple points of view. However, certain social mechanism may lead to exclusion of some perspectives and thus undermine possibilities for such criticism. Essentialist thinking and stereotypes in the research culture can be responsible for the barriers between researchers and disciplines in inter- and multidisciplinary projects. We aim to explore the mechanisms of culturally embedded essentialist thinking in various cases of interdisciplinary and multidisciplinary research. Cultural analysis combined with the theoretical view of the importance of the social organisation of research enables us to suggest possible ways of improvement in the interdisciplinary communication.
Projekti raames uurisime kultuurilisi asjaolusid, mis tingivad kommunikatsiooniraskusi erinevate teadusalade esindajate vahel või teadlaste ja mitteteadlaste vahel nende ühistes projektides. Intervjueerisime poolstruktureeritud intervjuu meetodiga erinevate interdistsiplinaarsete (ID) uurimisrühmade esindajaid. Kui laialdaselt on peetud peamiseks mõistelisi raskusi, kasutatavate mõistete erinevaid tähendusi eri distsipliinides, ja ühise keele loomise vajadust, siis meie uuringus selgus, et keel on ainult üks aspekt kommunikatsioonihäirete tekkimisel. Uurida tuleb ID uurimistöö praktika kõiki aspekte - näiteks teadustöö eesmärgi püstitust, selle tähendust ID rühma erinevate osapoolte jaoks, meetodi valikut, meetodi rakendamist, andmete mõistmist ja kasutamist, mudelite loomist ja nende rolli mõistmist, teadlase identiteeti ja selle seost meetodi ja objekti valikul, teadlaste edustrateegiaid ja koostöömustreid, teaduse hindamise erinevaid aspekte. Erineva erialase taustaga teadlased pigem jätkavad ülesannete lahendamist erialapädevuste piires, kui teevad jõupingutusi uue ID lähenemise kujundamiseks. See tuleneb osalt ka hindamise aluseks olevatest standarditest, mis soosivad distsiplinaarsust. Ehkki tänapäeval arvatakse, et paljud teaduslikku lahendust ootavad probleemid eeldavad interdistsiplinaarset käsitlemist, on ID uurimistöö korraldamine aeganõudev ja keerukas ülesanne. Seetõttu on see teadusfilosoofia jaoks kasulikuks näiteks teaduse kognitiivse ja sotsiaalse aspekti, teadusliku teadmise ja teaduskorralduse vahelistest seostest. Teaduse sotsiaalses epistemoloogias on juba varem näidatud seoseid teaduse kommunikatsiooni ja objektiivsuse vahel. ID rühmade töökorralduse ja episteemilise kultuuri uurimine võimaldas meil nende seoste iseloomu täpsustada erinevate juhtumite näitel. Projekt võimaldas teadusfilosoofia rühmal arendada empiirilise teaduskultuuri uurimise meetodeid ja ühtlasi arutleda teadusfilosoofia enda kui distsipliini rolli üle ID uurimistöös.