Mõistega “relativism” tähistatakse kogumit seisukohti, mille tuumaks on arusaam, et mõtlemise, kogemise, hindamise ja tegelikkuse teatud olulised aspektid on suhtelised. Pluralism tähistab vaadet, et mingeid asju (mõisteid, väärtusi, norme, diskursusi, vaateid) on palju. Kavas on käsitleda kriitiliselt nii relativismi kui ka pluralismi erinevaid vorme (moraali-, poliitika, episteemiline, mõisteline) ja implikatsioone. Eesmärgiks on näidata, et monismi - vaade, et on ainult üks aktsepteeritav tõde või väärtussüsteem- eitamine ei pea tingimata tähendama relativismi pooldamist. Relativismis on palju ebajärjekindlust ja mittekoherentsust. Relativistlike seisukohtade järjekindel pooldamine viib objektiivsuse, teadmise, kommunikatsiooni, progressi võimalikkuse eitamisele mõtlemises, keeles, teaduses, moraalis, poliitikas jm. Relativismi kriitiline analüüs peab näitama, kas alternatiiviks võib olla pluralism, mis samuti vastandub monismile, ent on ühildatav objektivismiga.
The concept of relativism includes an array of positions unified by the view that certain important aspects of thought, experience, judgment and reality are relative. Pluralism signifies a perspective that certain things (concepts, values, norms, discourses, views) exist in plurality. The project will critically analyze various forms of relativism and pluralism (moral, political, epistemic, conceptual) and their implications. The objective is to establish that denying monism—a view that there exists only one acceptable conceptual scheme or value system—does not necessarily lead us to relativism. A lot of inconsistency and incoherence exists within relativism. A relativist position might lead to a denial of objectivity, knowledge, communication and the possibility of progress in thinking, language, science, morality, politics etc. Critical analysis of relativism will indicate whether pluralism could suffice as an alternative - while opposing monism it can be combined with objectivism.