"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-175
EKKM09-175 (EKKM09-175) "Eesti ja Ida-Euroopa huumor ja mõistatused: globaliseerumine, lokaliseerumine ja žanriuuendused (1.01.2009−31.12.2013)", Liisi Laineste, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-175
Eesti ja Ida-Euroopa huumor ja mõistatused: globaliseerumine, lokaliseerumine ja žanriuuendused
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009112 920,00 EEK (7 216,90 EUR)
01.01.2010−31.12.2010112 920,00 EEK (7 216,90 EUR)
01.01.2011−31.12.20117 220,00 EUR
01.01.2012−31.12.20127 220,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 000,00 EUR
37 873,80 EUR

Projekt "Eesti ja Ida-Euroopa huumor ja mõistatused: globaliseerumine, lokaliseerumine ja žanriuuendused" on mõtteliseks jätkuks tööle, mida on alustatud Eesti Teadusfondi (ETF) grandiprojektide nr 4935 ja 6759 („Folkloorne anekdoot tänapäeval: postsotsialism – internet – kognitiivsus“ ja „Eesti kaasaegne rahvahuumor“, vastavalt ajavahemikes 2001 – 2005 ja 2006 – 2009) ja riikliku sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" (2004 - 2008) raames. Käesoleva taotluse üldeesmärgiks on kirjeldada muutusi ja järjepidevust folkloorse traditsiooni vormis ja sisus ning anda vastuseid küsimustele, mis puudutavad pärimuse lokaalsust / spetsiifikat ja globaalsust / universaalsust kaasaegses materjalis. Rahvahuumor ja mõistatused on olulised kultuurimälu kandjad, ning puudutavad sageli teemasid, mis muudes žanrides puuduvad või mida üritatakse poliitkorrektsuse huvides vältida, kuid mille uurimine annab olulist infot hoiakute, arvamuste ja kriisi kohta ühiskonnas. Otseseks eesmärgiks on: 1) korraldada vanema naljandi ja mõistatuste andmestikku ning anda välja mõistatuste läänemeresoome ja naaberrahvaste paralleelide kogutoes (võimaluse korral lisada see ka alajaotusena digitaalsesse andmebaasi), et võimaldada longitudinaalseid uuringuid, mis kirjeldaksid 20. sajandi eesti huumorit tervikuna (eelkõige etnilisi ja poliitilisi anekdoote / keerdküsimusi puudutavas materjaliosas); 2) korrastada olemasolevat eesti kaasaegsete anekdootide digitaalset kogu ning täiendada seda 1992. ja 2007.a. kogutud koolipärimuse materjaliga; 3) koostada rahvusvahelise põhjaga post-sotsialistliku Ida-Euroopa poliitiliste ja etniliste anekdootide andmebaas; Naljad on ühed kiiremini muutuvatest pärimusžanritest. Olemasolevas materjalis võime jälgida, kuidas post-sotsialistlikus pärimuses kuuluvad mõistatused sageli hoopis huumori kategooriasse. Oluline on anda ülevaade traditsiooni järjepidevusest ning pakkuda digitaalse andmebaasi näol abistavat tuge kultuurimälu sisu ja toimemehhanismide kirjeldamiseks. Erinevaid ajaperioode kattev digitaalne andmebaas lubab teha mitmeplaanilisi uurimusi kultuurinähtuste muutumisest ajas. Projektiperioodi lõpus (aastal 2011) on kavas anda avalikule andmebaasile senisest kasutajasõbralikum välimus erinevaid huumoribaase (sh nt kaasaegseid mõistatusi ja keerdküsimusi) sisaldava portaali nöol (olemasolev kaasaegsete anekdootide andmebaas on kättesaadav aadressil http://folklore.ee/~liisi/o2), mis oleks platvormiks anekdootide jm huumori kogumisele, naljadega tutvumisele, nende kommenteerimisele ning diskussioonidele kaasaegse huumori ja mõistatuste sisu, vormi ning konteksti kohta. Käesoleva projekti kaudsemateks eesmärkideks on huumori ja mõistatuste kui rahvusliku ja kultuuriidentiteedi ilmingu säilitamine ja analüüs, aga mitte vähem olulisena tuleb esile tuua ka dialoogi algatamist etnilise ja poliitilise huumori kui rahvusliku identiteedi ja väärtushinnangute indikaatori teemal, mis suurenenud rahvusvaheliste kontaktide, migratsiooni ja ka Euroopa Liidu kontekstis üldisemalt on väga aktuaalne. Valdkonna toetamine riikliku programmiga on vajalik, sest kuigi huumoritraditsiooni säilitamise / arhiveerimise ja kirjeldamise osas on alates 2001. aastast tehtud mitmeid olulisi samme, puudub praegu vormilt ühtsustatud digitaalne väljund, mis kombineeriks olemasolevad allikad nii uurija kui tavakasutaja jaoks kättesaadavasse vormi. Lisaks sellele tuleks julgustada huumoriteemalist dialoogi uurijate ja pärimuse kandjate vahel, et selgitada huumori ja vaenukõne (nt rassismi) suhet ning anekdootide mõju tegelikele stereotüüpidele ja käitumisele. Koostatavate andmebaaside põhjal teostatav uurimistöö annab vastuseid naljade eetilisuse, lubatuse, tolerantsi suhtes, aga ka selle kohta, kuidas on demokraatlik riigikorraldus ja postsotsialism mõjutanud suhtumisi, väärtusi, stereotüüpe Ida-Euroopa riikides, sh kooliõpilaste folklooris, ning aitab ennetada ja ära hoida kultuuride kokkupuutel puhkeda võivaid kultuurikonflikte (nagu Taani karikatuuriskandaal). Projekti täitjate eesmärgid jagunevad tinglikult ajaperioodide kaupa materjalis: Liisi Laineste töötab post-sotsialistliku materjaliga: põhieesmärgiks on andmebaasi rajamine, Ida-Euroopa anekdoodiparalleelide kogumise koordineerimine ning 1992. ja 2007. aasta koolipärimuse materjali andmebaasi lisamine, mis annaks ülevaate žanriuuendustest. Arvo Krikmann tegeleb sotsialistliku ja post-sotsialistliku perioodi naljapärimuste materjali kogumise ja paralleelide väljatoomisega ja vene-eesti paralleelide leidmisega olemasolevas andmebaasis ning aitab kaasa mõistatuste paralleelide publitseerimisele. Rein Saukase eesmärgiks on vanema naljandikogu korrastamine ja kirjeldamine, mis annab andmebaasile laiema ulatuse ja seega ka suuremad võimalused üldistavate uurimuste teostamiseks; eesti mõistatuste läänemeresoome paralleelide kogumise lõpuleviimine ning täieliku andmestiku avaldamine andmebaasi ja / või koguteosena.