See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9224
ETF9224 "Kehaline aktiivsus, psühho-sotsiaalsed tegurid ja elukvaliteet vanemaealistel: nelja Euroopa riigi uuring (1.01.2012−31.12.2015)", Lennart Raudsepp, Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskond.
ETF9224
Kehaline aktiivsus, psühho-sotsiaalsed tegurid ja elukvaliteet vanemaealistel: nelja Euroopa riigi uuring
Physical activity, psychosocial factors and quality of life of older adults: a study of four European countries
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.8. SporditeadusS273 Kehaline kasvatus ja motoorika, sport 3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201210 515,60 EUR
01.01.2013−31.12.201310 515,60 EUR
01.01.2014−31.12.201410 515,60 EUR
01.01.2015−31.12.201510 515,60 EUR
42 062,40 EUR

Varasemad uuringud näitavad, et seosed indiviidi tervise ning füüsilise ja psühholoogilise funktsioneerimise vahel on komplekssed (Smith ja Baltes, 1998). Mõjutades vanemaealiste tervisekäitumist, eriti aga kehalist aktiivsust, paraneb inimeste üldine tervislik seisund ning enesetõhusus (Mayer jt., 1994). Käesolev projekt põhineb Rowe ja Kahni poolt välja töötatud "eduka vananemise mudelil" (Rowe ja Kahn, 1998), mille kohaselt elukvaliteeti mõjutab mitte ainult eluiga, vaid haiguste ja nende riskitegurite vältimine/puudumine, kehalise ning kognitiivse funktsioneerimise säilitamine ning aktiivne osalemine ühiskondlikes tegevustes. Käesoleva projekti eesmärgiks on välja selgitada, kas ja millisel määral erinevad psühholoogilised näitajad vahendavad kehalise aktiivsuse ja elukvaliteedi vahelist seost nelja EU riigi vanemaealistel inimestel 3-aastase perioodi jooksul. Samuti selgitatakse välja, millisel määral mõjutavad funktsionaalsete puuduste tajumine ja sotsiaalsed tegurid kehalise aktiivsuse ning elukvaliteedi vahelist seost. Eeldame, et enesehinnang, enesetõhusus, depressiivsete sümptomite tajumine ja affektiivne seisund vahendavad kehalise aktiivsuse ja elukvaliteedi vahelist seost. Uuringu vaatlusalusteks on nelja EU riigi (Eesti, UK, Kreeka, Soome) vanemaealised elanikud ning samade vaatlusalustega viiakse läbi kaks andmete kogumise lainet 3-aastase ajaintervalliga. Igast riigist on planeeritud uuringusse kaasata 300-400 65-70-aastast vaatlusalust. Sarnase vanusegrupiga läbiviidud pilootuuring 6 EU riigi elanikega andis väärtusliku kogemuse vaatlusaluste kaasamiseks (Thogersen-Ntoumani jt., 2011 European Journal of Ageing).
Previous research with older adults indicates that the relationships between health and physical and psychological functioning is complex (Smith and Baltes, 1998). Targeting several health behaviours, particularly exercise, improves general health perception and self-efficacy in older people (Mayer et al., 1994). The current project is grounded on Rowe and Kahn’s model of successful ageing (Rowe & Kahn, 1998), defined not simply as longevity, but as (i) absence, or avoidance, of disease and risk factors, (ii) maintenance of physical and cognitive functioning and (iii) active engagement with life. This project aims to examine the mediating effects of psychological variables on the relationship between physical activity and QoL in older European adults over a 3-year-period. Additionally, the specific aim is to determine if functional limitations and social network characteristics alter these relationships. We hypothesize that any effects of physical activity in QoL in older European adults are mediated by self-esteem, self-efficacy, depressive symptoms, and affective states. Also, we expect that functional limitations and social network variables alter these relationships. To represent the North-South divide in the EU, participants will be selected from four EU countries: England, Finland, Estonia and Greece. Initial inclusion criteria will be (a) ages 65 to 70 years; (b) adequate mental state; (c) no evidence clinical depression; (d) personal physician’s clearance. Participants will be recruited through media advertising and the coordinator of each participating country will drew up a list of places in the community older adults will be frequent (e.g. social clubs for older adults, community centres, libraries, supermarkets and post offices). The investigators also will use personal contacts they had from pilot research project of older European adults (Thogersen-Ntoumani et al., 2011). The sample size n= 300-400 from each participating country will be expected at baseline measurement. Physical activity, self-efficacy, self-esteem, depressive symptoms, functional limitations, life satisfaction, affective state and social isolation variables will be measured at baseline and follow-up measurement 3 years later. As the adult lifespan continues to lengthen, the significance of understanding which factors underlie this relationship will take on greater importance.
Käesoleva projekti alus põhineb Rowe ja Kahni teoreetilisel mudelil. Probleemi lahendamiseks planeeriti uuring kahes etapis: esimesel etapil viidi läbi ristläbilõikeline uuring kuue Euroopa riigi (Eesti, Soome, UK, Rootsi, Kreeka, Itaalia) vanemaealistega n= 1,381). Pilootuuringu eesmärgiks oli valideerida kasutatav metoodika ning võrrelda erinevate riikide andmeid lähtudes varasematest uuringutest, mille kohaselt Lõuna-Euroopa riikide vanemaealistel esineb rohkem vaimse ja füüsilise tervise probleeme võrreldes Euroopa põhjapoolsemate riikide vanemaealistega. Tulemused näitasid, et üle 65-aastased jagunesid nelja gruppi: a) hea tervislik seisund ja keskmine toimetulek (38,4%); b) ülekaalulised ja kõrge depressiivsuse tase (20,2%); c) keskmine tervislik seisund ja toimetulek (30,8%); d) halb tervislik seisund ja toimetulek (10,5%). Andmeanalüüsist selgus, et esimese grupi (hea tervislik seisund ja keskmine toimetulek) vanemaealistel esines oluliselt kõrgem rahuolu eluga ja enesehinnang võrreldes teistesse gruppidesse kuuluvate eakatega. Samuti selgus, et Rootsi, Soome ja Eesti vanemaealiste tervislik seisund ja elukvaliteet on kõrgem võrreldes Itaalia ja Kreeka eakatega. Rosenbergi Ensehinnangu Skaala andmetes ilmnes metoodiline kõrvalekalle (method effects ME, mõõtmistulemuste kõrvalekalle mõõdetava tunnuse e. konstrukti sisust) nii positiivsete kui negatiivsete väidete puhul. Longitudinaalselt mõõdetud kehaline aktviivsus ning vaimne tervis (hinnatuna depressiivsete sümptomide taseme ja kognitiivse võimekuse alusel) on retsiprookselt seotud kolmeaastase perioodi jooksul.Latentsete tunnuste muutuste mudeldamine näitas, et vaatlusaluste kehaline aktiivsus vähenes oluliselt ning sellega üheaegselt suurenes depressivsete sümptomide esinemise tase ning langes kognitiivne võimekus sõltumatult vaatlusaluste tervisehinnagutest, vanusest, soost ja tervisekäitumist iseloomustavatest näitajatest (suitsetamine, alkoholi tarbimine). Saadud tulemused näitavad, et vältimaks elukvaliteedi langust vanemaealistel, on vajalik kehalise aktiivsuse taseme säilitamine.