"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM16-425
EKKM16-425 "Digiressursid ja ruumiandmed keeleteaduses (1.01.2016−31.12.2017)", Maarja-Liisa Pilvik, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
EKKM16-425
Digiressursid ja ruumiandmed keeleteaduses
1.01.2016
31.12.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus70,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedH100 Dokumentatsioon, informatsioon, raamatukogundus, arhiivindus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.30,0
PerioodSumma
01.01.2016−31.12.201610 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201712 838,00 EUR
22 838,00 EUR

Projekti esmased eesmärgid on lingvistilise (eeskätt traditsiooniliste kohamurrete) materjali sidumine kohaandmetega ning selle põhjalt interaktiivsete rakenduste loomine, mis ühtlasi annab tänu kergesti hoomatavatele visuaalsetele esitustele ka laiemale üldsusele võimaluse end murretes leiduvate nähtuste ja varieerumisega kurssi viia / kursis hoida. Selle eesmärgi saavutamiseks on üks põhitegevusi Andrus Saareste murdeatlase ja käsikirjaliste kaartide digiteerimine. Saareste murdekaardid on eesti murretest ainus sellelaadne ressurss ning varem pole kaardiandmestike digiteerimisega eesti keeleteaduses tegeletud. Kuigi Saareste atlased on märgilised teosed Eesti murdegeograafias, on nende kättesaadavus siiski piiratud. Digitaalne atlas oleks kättesaadav kõigile ning seda oleks lihtne ja mugav töödelda ning integreerida muude digitaalsete keeleressurssidega. Digitaalse atlasega avanevad nii tavalisele huvilisele kui ka teadlastele mitmed võimalused, mida paberatlase kasutamisel ei ole. Lihtsaim näide on mitme Saareste kaardi samaaegne kuvamine kihtidena (nt vormid enese, ennast, eneste ja endid, mille visuaalne kõrvutamine isegi kõrvuti asuvatel kaartidel on üsnagi ebamugav). Kuna keelendid on digitaalsetel kaartidel kindlate koordinaatpunktidega seotud, on võimalik iga punkti ümber arvutada näiteks puhverala (olgu selleks siis 5 või 10 km). See avab selge visuaalse analüüsivõimaluse, mis paberkaardi puhul osutuks väga aeganõudvaks. Kaartidega on võimalik liita veel muidki allikaid (nt korpustekstid, pildifailidena digiteeritud murdeülevaated, murdepäevikud jm). Kaardi saab muuta interaktiivseks, nii et kaardi vaatajal oleks võimalik lisada kommentaare/ettepanekuid/muljeid. Näiteks oleks võimalik lisada interaktiivselt mõne piirkonnaga seotud pärimust, murdenäiteid jmt, millest moodustuks omaette infokiht. See omakorda laiendab info ja teadmiste kogumise võimalusi. Selline ühisloome (ingl crowdsourcing) on tänapäeval igasuguste veebirakenduste ja andmebaaside üks oluline info kogumise viise ning selle projektiga loome võimalused nende meetodite rakendamiseks ka eesti keeleteaduses ja humanitaarias laiemalt. Teine olulisem eesmärk on eesti ruumilise humanitaaria arendamine ja valdkondliku kompetentsi suurendamine. Projekt loob eeldused ja vahendid ruumiandmete süsteemseks töötlemiseks ja integreerimiseks igasuguse valdkonnas tehtava uurimistööga. Kompetentsi aitavad suurendada spetsialistid, kes projektitöö käigus omandavad ruumiandmete töötlemisel suurema kogemuse. Lisaks töötame projekti käigus välja kursuse, mis käsitleb ruumiandmete töötlemise vahendeid, analüüsi ja ruumiandmete esitusvõimalusi (sh teemakaartide koostamine, digiteerimine, georefereerimine ning ruumipäringute ja -analüüsi tegemine GIS-tööriistade abil). Kolmandaks tõstab projekt humanitaarteaduste konkurentsivõimet ja loob valdkonnaülesed koostöövõimalused. Esimene on oluline valdkonna elujõulisuse säilitamise jaoks ning teine on hädavajalik, et näidata ka humanitaaralasid konkurentsivõimeliste ja atraktiivsetena nii teiste valdkondade kui ka kultuurikandjate jaoks. Seatud eesmärkidest lähtuvalt on projekti oodatavad põhitulemused kokkuvõtvalt järgmised: - Andrus Saareste murdekaardid on digiteeritud ja avalikult kättesaadavad. Loodud on interaktiivsed kaardirakendused, millega on võimalik integreerida infot ka teistest ressurssidest ja allikatest. Muuhulgas alustatakse ka ühisloome rakendamisega keeleteaduslikus töös; - ruumiandmete esitamine on tulevikus loomulik osa igasugusest eesti keeleteaduses tehtavast murde- jmt uurimisest, kus ruumiandmeid võimalik kasutada. Samuti on loodud võimalused vastava kompetentsi laiendamiseks teistesse humanitaarvaldkondadesse. Selleks on koolitatud spetsialistid ja pandud kokku kursus; - loodud on eeldused ja võimalused Eesti (digi)humanitaaria nii valdkonnaülese kui ka rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks.
Projekti põhitulemusena said digiteeritud, dokumenteeritud ja kättesaadavaks tehtud Andrus Saareste nii trükis ilmunud murdeatlased (1955 ja 1938/1941) kui ka käsikirjalised murdekaardid; lisaks on loodud interaktiivseid rakendusi ja näiteid, mille abil nii atlaste andmeid kui ka muid ruumiinfoga seotud andmeid visualiseerida ja analüüsida.