See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF8930
ETF8930 "Miksotroofsuse suhteline osatähtsus eutroofses Läänemeres" (1.01.2011−31.12.2014); Vastutav täitja: Inga Lips; Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond , Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 48 000 EUR.
ETF8930
Miksotroofsuse suhteline osatähtsus eutroofses Läänemeres
The relative importance of mixotrophy in the eutrophic Gulf of Finland
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Enamus planktilistest organismidest on kas autotroofid või heterotroofid. Miksotroofsus, kombinatsioon fototroofsusest ja heterotroofsusest, võimaldab mõningatel fütoplanktoni liikidel kasutada orgaaniliste toitainete varusid, suurendada fotosünteetilist energiat, ja funktsioneerida mitmel troofilisel tasemel, andes seega konkureerivad eelised täielikult autotroofsete või heterotroofsete organismide ees. Miksotroofsed protistid moodustavad märkimisväärse osa planktilistes kooslustes ning on tähtsad bakteritest ja väikesemõõtmelisest fütoplanktonist toitujad. Tarbimine protistide poolt suurendab samaaegselt ka nende saakloomade – nii heterotroofsete bakterite kui autotroofsete rakkude kasvu: väljaheidetega satuvad keskkonda lahustunud anorgaanilised ained ja mitteseedunud rakkude osad lahustunud ja osakeselise orgaanilise ainena, hoides seega veekogu produktiivsena ka ajal, mis muidu poleks autotroofidele kasvuks sobilik. Käesoleva projekti eesmärgiks on näidata varieeruvatest keskkonnaparameetritest tingitud muutusi koosluste struktuuris ja fütoplanktoni toitumiseelistustes muutuvates toitainete tingimustes (kevad-hilissuvi) eutroofses Soome lahes. Planktoni erinevate funktsionaalsete rühmade vaheliste muutuste ja seoste kirjeldamiseks teostatakse suure ajalis-ruumilise lahutusega välimõõtmisi mida täiendatakse mitmete looduslike kooslustega läbi viidavate laborikatsetega (toitumiskatsed, produktsioonimõõtmised). Peamiseks eesmärgiks on uurida muutusi fütoplanktoni ja bakterplanktoni koosluse struktuuris ja toitumistüübis ajas ja ruumis, näitamaks millisel määral on mõõdetud muutused biomassis, liigilises koosseisus ja toitumistüübis seotud kättesaadavate anorgaaniliste toitainete sisalduse ja valitsevate valgustingimustega. Samuti soovime näidata fütoplanktoni toitumistüübi muutumise mõju bakterite, pikoplanktoni ja nanoflagellaatide arvukusele. Meie hüpotees on, et miksotroofse toitumise suurenemise tingib anorgaaniliste toitainete limiteerimine ja suurenev saakloomade hulk, eksisteerivad miksotroofsuse otsesed ja kaudsed mõjud toiduahelale ning miksotroofne toitumine mõjutab bakterite kooslust ja raku morfoloogiat.
The majority of planktonic organisms are either phototrophs or heterotrophs. Mixotrophy, the combination of phototrophy and heterotrophy enables some phytoplankton species to use organic nutrient pools, augment photosynthetic energy, and function at multiple trophic levels and thus lend a competitive advantage over strict phototrophs and heterotrophs. There is an increasing awareness that mixotrophic protists compose a considerable portion of planktonic communities and that they are important consumers of bacteria and small phytoplankton in the marine plankton. The grazing by protists provides substrates for further growth of their prey, both heterotrophic bacteria and autotrophic cells (release of waste products into the environment: both undigested components of ingested prey as dissolved and particulate organic matter, and as dissolved inorganic nutrients) and thus, the water body continues to be productive during periods that would not favour the growth of pure autotrophs. The aim of this project is to study the shifts in the community composition and in the trophic status of phytoplankton in the course of the changing nutrient conditions (from spring to late summer) in the eutrophic Gulf of Finland. The overall approach is to describe the changes/shifts and relationships between different functional groups of plankton by high temporal and spatial resolution field measurements complemented by several laboratory experiments (feeding experiments, productivity measurements using natural plankton assemblages). The main goals are to study the variability of phytoplankton and bacterioplankton community structure and trophic status of phytoplankton in space and time, and to demonstrate in which scale the measured variability in biomass, species composition and nutritional strategy of phytoplankton can be connected with the available inorganic nutrient concentration and prevailing light climate. We would also like to demonstrate the influence of changes in nutritional mode of phytoplankton to the abundance of bacteria, picoplankton and nanoflagellates. We hypothesize that importance of mixotrophic feeding is increasing with nutrient limitation and increasing prey concentration, there exist direct and indirect effects of mixotrophy on the food web and increased mixotrophic feeding mode is shaping the bacterial community composition and cell morphology.
Projekti eesmärgiks oli uurida füto- ja bakterplanktoni koosluse struktuuri ning fütoplanktoni toitumistüübi varieeruvust ajas ja ruumis, näidates, mil määral biomass, liigiline koosseis ja toitumisstrateegia sõltub toitainete kättesaadavusest ja valguskliimast. Eesmärgi saavutamiseks teostati välimõõtmisi ning in situ ja laborikatseid. Miksotroofide osatähtsus perioodil, mil toitained limiteerivad ülemises valgustatud veekihis fototroofsete organismide kasvu, on kogu koosluses märkimisväärne ning mõjutab tugevalt toiduahela toimimist erinevatel aastaaegadel. Miksotroofsel ripsloomal M. rubrum on oluline roll hilis-kevadise toitainete horisontaalse ja vertikaalse dünaamika kujundamisel, mõjutades eriti ülemise veekihi fosfaatide jäägi hulka enne suvist tsüanobakterite massvohamist ning nitrakliini sügavust kihistunud veesambas. M. rubrum mõjutab negatiivselt krüptomonaadide ja positiivselt toksilise miksotroofse D. acuminata arvukust. Dinophysis liikide saagipüüdmise mehhanismi tundmine võimaldab mõista nende liikide dünaamikat erinevates meredes. Suvel, toitainete limiteeritud pinnakihis, reageerib bakterkooslus miksotroofse haptofüüdi Chrysochromulina arvukuse tõusule rakkude agregeerimisega. Miksotroofne dinoflagellaat H. triquetra on oluline suvises kihistunud meres toitainete vertikaalse voo mõjutaja.