See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt SKKSB14182
SKKSB14182 "Alajäseme ülekoormusvigastuste riskitegurite hindamine eesti noorkorv, võrk-, käsi- ja –jalgpalluritel. Noorsportlaste vigastuste registreerimine ja andmebaasi loomine (1.11.2014−1.12.2015)", Priit Kaasik, Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskond, Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut.
SKKSB14182
Alajäseme ülekoormusvigastuste riskitegurite hindamine eesti noorkorv, võrk-, käsi- ja –jalgpalluritel. Noorsportlaste vigastuste registreerimine ja andmebaasi loomine
The assessment of risk factors in overload caused injuries in lower limb in Estonian youth basketball, volleyball, handball and soccer players
1.11.2014
1.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.8. SporditeadusS273 Kehaline kasvatus ja motoorika, sport 3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)100,0
AsutusRiikTüüp
Eesti OlümpiakomiteeEesti Vabariik
PerioodSumma
01.11.2014−01.12.20154 200,00 EUR
4 200,00 EUR
Eesti Olümpiakomitee teadusprojektide konkurss 2014

Korv-, võrk-, käsi- ja jalgpall on väga populaarsed spordialad, mida harrastavad ka Eestis paljud noored. Antud spordialadel on palju kehalist kontakti ja seega ka vigastusi – kõige tõsisemad neist eesmise ristatisidemete vigastused põlvepiirkonnas, mis jätavad sportlase eemale terveks hooajaks ja mõjutavad kogu edasist sportlaskarjääri. Kuid väga paljud vigastused on mittekontaktsed ehk ülekoormusvigastused – näiteks kõõlusprobleemid, hüppeliigese vigastused, eesmise ristatisideme vigastused, meniskitraumad ja väsimusmurrud, mis võivad esile tulla puuduliku kehalise ettevalmistuse tõttu, millele lisandub järsk treeningkoormuse tõus ja ka kasvuspurt. Varasemad uuringud on toonud välja, et pallimängualadel moodustavad alajäseme vigastused ligikaudu 21-35% kõikidest vigastustest. Käesoleva projekti eesmärk on tuvastada laiemalt Eesti noorsportlaste skeletilihassüsteemi riskitegurid, kuna varasemate uuringute põhjal on just 15-19 a vanusevahemik, kus sportlastel tekib kõige rohkem vigastusi ning järgneva vigastuse kõige suuremaks riskiteguriks on just eelneva vigastuse olemasolu. Seega, mida varem me saame ära hoida noorte vigastuste tekkimise, seda suurem on tõenäosus, et nad on edukamad täiskasvanute klassis sportides. Testimissüsteem koosneb kuuest testist: 1. tasakaalutest, 2. hüppeliigese liikuvustest, 3. sügavushüppelt maandumisel alajäseme joonduse hindamine, 4. paigalt kaugushüpe ühe jalaga, 5. reie tagaküljelihaste vastupidavustest, 6. säärelihaste vastupidavustest. Kõik testid on lihtsad, mitteinvasiivsed ja laborivälised ning võimaldavad viia testimissüsteemi spordivõistkonna juurde, lihtsustades sportlaste süsteemset ja suuremahulist hindamist. Käesolev projekt võimaldab meil teha algust Eesti noorsportlaste kehaliste võimekuste hindamise andmebaasi, mida hiljem oleks võimalik pikemas perspektiivis jälgida ja analüüsida sportlaste seisundi muutust. Andmebaasi loomisel soovime võtta aluseks TÜ Kliinikumi Spordimeditsiini kliiniku sportlaste tervisekontrolli käigus täidetud küsimustike analüüsimise, kuna vastavat küsimustikku on kasutatud ligi 10 aastat, siis võimaldab see meil teha tagasivaatavalt analüüsi erinevatel spordialadel esinenud probleemide ja vigastuste esinemissageduste kohta.
KirjeldusProtsent
Rakendusuuring100,0