See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK08-9
HLK08-9 (HLK08-9) "Mullamuuseumi kogude täiendamine ja kasutusvõimaluste kaasajastamine (1.01.2008−31.12.2008)", Alar Astover, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
HLK08-9
Mullamuuseumi kogude täiendamine ja kasutusvõimaluste kaasajastamine
1.01.2008
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
8 308,51 EUR

EMÜ PKI Mullateaduse ja agrokeemia osakonda on kogutud aegade jooksul mitmesugust mullateaduse, agrokeemia ja keskkonnateadvuse alase õppe ja teadustööga seotud materjali. Kogude tähtsama osa moodustavad: 1. Mullamonoliitide kogu. Eksponeeritud on kokku 133 mullaprofiili. Eestis esinevad kogus olevad mullad hõlmavad kokku 41 mullaliiki, s.o. ligemale poole Eesti mullaliikidest. Arvestades erinevate muldade pindala järgi, võib öelda, et käesolevas muldade kogus on liigi tasemel esindatud ligikaudu 83% Eesti muldadest. Eksponeeritud monoliitidest 15 on võetud väljast poolt Eestit ning nad kajastavad 11 Eestis mitteesinevat mullaliiki. 2. Mullaproovide kogu (täpsem info taotluse lisas). Suurimaks mullaproovide koguks meie osakonnas on RPI EPP Mullastiku uurimise osakonna põllumuldade proovid, mida on kokku ca 15000 proovi (võetud aastatel 1983-1994). Teiseks oluliseks koguks on aastakümnete jooksul Eesti mullateadlaste uurimisalade ja -katsete mullaproovid. Mullaproovide kogudest on ainult osa elektrooniliselt andmebaasistatud (PEDON - prof. R. Kõlli). Suurem osa mullaproovidest ja vastavatest analüüsitulemustest, sealhulgas akadeemik Loit Reintami kogu (3653 proovi), on ühtsesse digitaalsesse andmebaasi seostamata. 3. Eestimaa erineva muldkatte ja maastikuga piirkondi kajastav maalide kogu. 4. Eestis kasutatud väetiste kogu. Koostatud emer.prof. P. Kuldkepp poolt 2004.a. eelmise humanitaar- ja loodusteaduslike kogude mullamuuseumi grandiprojekti raames (R. Kõlli 2004-2006). 5. Mullastikukaartide (koos muude mullastiku ja keskkonnahoiuga seotud kaartide) kogu. 6. Teadustööde kogu: erialased diplomitööd, dissertatsioonid, teadustöö aastaaruanded, uurimistööde lõpparuanded. 7. Mineraalide ja kivimite kogu. Teadlikkus muldade omadustest, arengust, levikust ning seostest maastiku, taimkattega ja ökosüsteemi aineringetega on jätkusuutliku loodusressursside kasutamise eelduseks. Muldkatte ülesehitust ja omadusi arvesse võtmata jäävad loodushoidliku maakasutuse planeeringud, keskkonnakaitseliste meetmete rakendused ning ökosüsteemide ja koosluste tasemel tehtud uurimused lokaalsete oludega seostamata. Seega on äärmiselt oluline õppida ja võimalikult põhjalikumalt tundma muldade ülesehitust ja omadusi. Klassikaliseks võtteks muldade tundmaõppimisel on mullaprofiilide vaatlemine ja nende dokumenteerimine (kirjeldused, fotod, äigejoonised, karpmonoliidid), seostamine levikukaartide ja analüütilise andmestikuga. Mullamuuseum leiab aktiivset kasutust Eesti Maaülikooli õppetöös (iga-aastaselt enam kui 600 tudengi õppes) ning mullaproovide kogud ka teadustöös, kuid kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi arvestades saab kogude kasutajaskond olla oluliselt laiaulatuslikum nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Käesoleva projekti olulisemad eesmärgid on: 1. Mullamuuseumi veebirakenduse loomine ja selleks vajaliku lähtematerjali kogumine. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on Interneti kaudu mullamuuseumi materjalide kättesaadavamaks muutmine laiemale üldsusele. See oleks esimeseks etapiks interaktiivse mullamuuseumi välja arendamisel. Muuseumis eksponeeritud monoliidid ja seostatud teave (fotod, joonised jne) on maatrikstabelite süsteemis varasemate tööde käigus elektroonilisel kujul ühildatud CD-de seeriasse (täpsem info taotluse lisas). CD-de seeria ja muu täiendav andmestik on võimalik Internetipõhiselt laiemale üldsusele vabalt kättesaadavaks teha. 2. Mullatemaatiliste digitaalfotode ühtse andmebaasi loomine ja fotokogu täiendamine. Aastakümnete jooksul on Eestis mullaprofiili fotosid tehtud paljude teadlaste poolt, kuid senimaani pole neid ühtsesse andmebaasi kogutud. Interaktiivse mullamuuseumi üheks tugevuseks peab kujunema illustreeriva fotomaterjali olemasolu ja mitmekesisus. Sellest tulenevalt on eesmärgiks erinevate autorite poolt tehtud fotode andmebaasistamine, vanemate fotode digitaliseerimine ning kogu täiendamine uue materjaliga välitööde käigus. Illustreerivat materjali (fotod, lühikesed õppevideod) tuleb täiendada olulisel määral just mulla seostest maastiku ja taimkattega. 3. Mullaproovide kogu digitaalse andmebaasi koostamiseks sobiliku andmebaasimudeli välja töötamine. Valdav osa muuseumi mullaproovide kogust on senimaani digitaalsesse andmebaasi üle viimata. Järgnevatel aastatel on viimane võimalus seda teha, kuna varasem mullaproovide kogu arhiveerinud mullateadlaste põlvkond on aktiivset töötegevust lõpetamas. Arhiveeritud mullakogude digitaliseerimine on ajamahukas ja eeldab õige andmebaasi struktuuri olemasolu. Käosoleva projekti raames on kavas välja töötada mullaproovide kogude diigitaliseerimiseks sobivaim andmebaasi struktuur, mis võimaldaks jätkuprojektides keskenduda andmebaasistamisele. Välja töötatav andmemudel peab olema Eestis rakendatav, kuid samas ka ühilduma rahvusvaheliste mullaandmebaasidega. See oleks väga oluline teadusliku koostöö edendamiseks kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil.