"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-114
EKKM09-114 "Eelretsenseeritava humanitaarteadusliku monograafiasarja ”Heuremata” väljaandmise jätkamine (1.01.2009−31.12.2013)", Piret Viires, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
EKKM09-114
Eelretsenseeritava humanitaarteadusliku monograafiasarja ”Heuremata” väljaandmise jätkamine
Eelretsenseeritava humanitaarteadusliku monograafiasarja ”Heuremata” väljaandmise jätkamine
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus70,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH130 Filosoofia ajalugu 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)10,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH313 Kunstikriitika 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)20,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.200956 460,00 EEK (3 608,45 EUR)
01.01.2010−31.12.201056 000,00 EEK (3 579,05 EUR)
01.01.2011−31.12.20113 580,00 EUR
01.01.2012−31.12.20123 580,00 EUR
01.01.2013−31.12.20133 200,00 EUR
17 547,50 EUR

Projekt "Heuremata" (kr. k. EYRHMATA 'leiud', 'leidused') algatati 2005. aastal Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule ning semiootika osakondade, kunstiajaloo õppetooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi jt humanitaarasutuste koostöös. Projekti eesmärgiks oli asutada asutustevaheline eelretsenseeritav monograafiasari. 2005-2008 finantseeris projekti riiklik programm "Eesti keel ja rahvuslik mälu", eesmärgiks oli monograafiasarja käivitamine ja esimeste raamatute avaldamine. Projekti toetasid ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstiakadeemia. Asutustevahelise projekti koordinaatoriks oli TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut (algselt kirjanduse ja rahvaluule osakond). Sarja eesmärgiks on publitseerida eesti või Eesti päritolu autorite kirjandusteaduse, kultuuriteooria ja -semiootika, visuaalkunstide ja teatriteaduse jm alaseid varem ilmumata originaaluurimusi. "Heuremata" sarja käivitamise põhjuseks oli tõdemus, et vaatamata muljele, nagu oleks eesti humanitaarteaduste maastikul erinevatel erialadel küllaldaselt avaldamisvõimalusi, oli tegelik olukord killustunud ja ebaühtlane. Enamik sariväljaandeid kuuluvad ühe või teise asutuse juurde, nende finantseerimine toimub ükshaaval projektipõhiselt ja autoritering hõlmab tavaliselt sellesama asutuse teadlasi. Väikesed asutuse sarjad ning üksikraamatud hajuvad üldises raamatukirevuses ning seega väheneb võimalik potentsiaalne lugejaskond. Killustatus tingib samas ka taseme ebaühtluse ning seetõttu on humanitaaralane "omakirjastamine" pälvinud osalt tõepoolest põhjendatud kriitikat teiste valdkondade uurijatelt. Sellega kaasneb humanitaarteaduste konkurentsivõime langus Eesti praeguses projektipõhises teadusrahastamises. Humanitaarteaduste väljundiks ei saa olla vaid artiklid eelretsenseeritavates ajakirjades, nende eripäraks on uurimistulemuste vormistamine monograafiana, mis aga eeltoodud põhjustel ei leia sageli sisule vastavat hindamist formaalsel teaduspublikatsioonide skaalal. Loodud sari "Heuremata" aitab eelmainitud puudustest üle saada, on suurema teadusliku usaldusväärsusega kui kitsad asutuste väljaanded, toob reljeefsemalt välja humanitaarteaduste koha eesti teadusmaastikul. Monograafiasarjas "Heuremata" avaldatakse eesti juhtivate humanitaarteadlaste monograafiaid ja lühiuurimuste kogumikke, sari on avatud kõikidele autoritele. Sarja usal¬dusväärsuse astet suurendab rahvusvaheline kolleegium, kõikide käsikirjade eelretsenseerimine vastava ala spetsialisti poolt ja kõrge professionaalne akadeemiline toimetamistase. Käsikirjade vastuvõtmise otsustab eelretsensioonide põhjal toimetuskolleegium. Igal raamatul on oma eriala spetsialistist teaduslik toimetaja. Sarja seob ühtne kujundus, iga väljaanne on varustatud põhjaliku võõrkeelse resümeega. Monograafiasarja väljaandmist korraldab rahvusvaheline kolleegium, mis ühendab erinevaid humanitaarasutusi: dr. Luule Epner (TÜ), prof. Cornelius Hasselblatt (Groningeni ülikool), prof. Jaak Kangilaski (TÜ), dr. Sirje Olesk (EKM), prof. Thomas Salumets (University of British Columbia), dr. Virve Sarapik (EKM/EKA), prof. Jüri Talvet (TÜ), prof. Peeter Torop (TÜ), prof. Mardi Valgemäe (City University of New York), prof. Rein Veidemann (TLÜ). Sarja koordinaatoriks on algusest peale olnud dr. Piret Viires. Riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" (2005-2008) finantseerimisel sari "Heuremata" käivitati ja projekti lõpuks valmis kolm monograafiat: - Boris Bernsteini "Visuaalne kujund ja kunstimaailm. Ajaloo polüfoonia", 536 lk - Katrin Kivimaa " "Rahvuslik ja modernistlik naisekuju eesti kunstis 1850-2000", 240 lk - Epp Annuse toimetatud kollektiivne monograafia "20. sajandi mõttevoolud", 900 lk Sarja üldkujundajaks on Piia Ruber, kirjastajaks Tartu Ülikooli Kirjastus, kellega on kokkulepe, et müügitulud jäävad sarja järgmiste raamatute toetuseks. Kui Eestis luuakse teaduskirjastuste konsortsium, siis loodetavasti hakkab ka "Heuremata" sari ilmuma selle katuse all. Kuna "Heuremata" projekt on oma esimese käivitusperioodi lõpuks end hästi sisse töötanud, ootel on mitmeid uusi monograafiate käsikirju ja sari on oma usaldusväärsust tõestanud, taotleme "Heuremata" sarja jätkamiseks toetust riikliku programmi "Eesti keel ja kultuurimälu" 3. alaprogrammist "Kultuurimälu". Monograafiasarja näol on tegemist teaduse tugistruktuuriga, mille abil on võimalik talletada kultuurimälu erivorme – rahvuskultuuri seisukohast olulisi originaaluurimusi. Lisaks oma ala spetsialistide huvile on monograafiasari "Heuremata" ka vajalikuks õppematerjaliks humanitaarala üliõpilastele ja kraadiõppuritele. Samuti oleks selles sarjas ilmuvad teosed huvipakkuvad ka üldkultuuriliste huvidega eesti avalikkusele. Kuna tegemist on asutustevahelise ühisprojektiga, siis on seekordseks taotlejaks Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut. "Heuremata" sarja finantseerimine riiklikust programmist tagaks projekti eduka jätkumise ja stabiilsuse.