See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM07-97
EKRM07-97 "Koguteose "Eesti ajalugu" III köite - Eesti ajalugu Liivi sõjast Põhjasõjani (1558-1700) - käsikirja koostamine. (1.01.2007−31.12.2007)", Mati Laur, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKRM07-97
Koguteose "Eesti ajalugu" III köite - Eesti ajalugu Liivi sõjast Põhjasõjani (1558-1700) - käsikirja koostamine.
1.01.2007
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.200730 000,00 EEK (1 917,35 EUR)
1 917,35 EUR

Eesti iseseisvumisega tekkis vajadus rahvusliku ajalookäsitluse järele. 1930. aastatel paralleelselt Eesti Kirjanduse Seltsi ning OÜ "Loodus" poolt välja antud koguteoseid "Eesti ajalugu" ja "Eesti rahva ajalugu" ei õnnestunud lõpuni viia. 1940. aastaks jõuti avaldada kumbagi koguteost kolm köidet: "Eesti ajalugu" jõudis käsitlusega Põhjasõja eelõhtuni, "Eesti rahva ajalugu" 18. sajandi lõpuni, üksikutes teemavaldkondades ka 20. sajandi alguseni. Teise maailmasõja järel ilmunud "Eesti NSV ajalood” olid vaatamata kasvanud sisumahule koostatud okupatsioonivõimude ideoloogilise surve ja kontrolli all ning olid eelkõige Nõukogude võimu teenistuses. Nõukoguliku ajalookäsitluse peamiseks ülesandeks oli näidata ühekülgselt vene rahva kandvat osa Eesti rahva ajaloo kujundamisel, vaikides maha või vähendades teiste meie ajaloo käiku mõjutanud tegurite tähtsust. Eesti taasiseseisvumisel ja 1990. aastate algul tehti mitmeid katseid uue rahvusliku ajalookäsitluse loomiseks, kuid seejuures kalduti sageli uusrahvuslikku romantismi ja/või korrati juba teaduskäibes olevaid fakte, esitades neid vaid uuele ajastule sobivamas valguses. Vajaka jäi uuel tasemel teaduslikust analüüsist. Arvestatav läbimurre rahvusliku ajaloo kirjutamisel tehti 2000. aastal, kui prof. emer. Sulev Vahtre juhtimisel asuti koostama "Eesti ajaloo" jätkväljaannet, mis hõlmas perioodi Põhjasõjast Eesti taasisesesvumiseni. Projekti finantseeriti haridusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ajalugu" raamides. Koguteose kirjastamise võttis enda kanda kirjastus "Ilmamaa", selle neljas köide (autorid Mati Laur, Tõnu Tannberg ja Helmut Piirimäe) ilmus 2003. aastal ning kuues köide (tegevtoimetajad ja põhiautorid Ago Pajur ja Tõnu Tannberg) 2006. aastal. Viies köide (tegevtoimetaja Tiit Rosenberg) on hetkel kirjastamisel. Juba nimetatud projekti ettevalmistamisel tõstatati ka küsimus "Eesti ajaloo" kahe maailmasõja vahel valminud köidete uuest väljaandmisest. Otsustati loobuda nii taastrükkidest kui ka kommenteeritud väljaandest ning koostada täiesti uus akadeemiline kaasaja ajaloouurimust arvestav väljaanne. Ettevalmistustöödega on kõige kaugemale jõutud "Eesti ajaloo" III köitega, mis käsitleb perioodi Vene-Liivi sõjast Põhjasõja puhkemiseni (1558-1700). Arvestades, et vastav Eesti ajaloo köide ilmus juba 1940. aastal, on antud perioodi Eesti ajaloo uus läbi töötamine igati õigustatud. Pärast Teist maailmasõda on nii Eestis, Rootsis, Poolas kui ka mujal maailmas ilmunud olulisi uusi 16. ja 17. sajandi Eesti ajalugu käsitlevaid uurimusi, mis täiendavad, aga sageli isegi muudavad meie varasemaid teadmisi ja seisukohti. Saavutused mainitud perioodi uurimisel on piisav põhjus uue akadeemilise Eesti ajaloo üldkäsitluse koostamiseks. Seejuures ei tohi Eesti ajalugu käsitleda kui "asja iseeneses", vaid laiemas üldajaloo kontekstis. "Eesti ajaloo” III osa peatoimetaja on prof. em. Sulev Vahtre, tegevtoimetaja ajaloodoktor Enn Küng. Autoritest on oma nõusoleku projektis osaleda ajaloodoktorid Enn Küng, Margus Laidre ja Ülle Tarkiainen ning doktorandid Marten Seppel ja Aivar Põldvee. Seega on projekti kaasatud kõik Eesti olulisimad 16.-17. sajandi ajaloo uurijad. Ettevalmistustööde käigus on koostatud „Eesti ajaloo” III osa sisustruktuur. Köite planeeritav maht on 1 100 000 tähemärki ehk ca 28-30 autoripoognat. Nõusolek koguteose III osa kirjastamiseks on kirjastuselt "Ilmamaa", kes on nõustunud kandma trükikulud. Projekt on kavandatud kahele aastale ja lõpeb käsikirja üleandmisega kirjastusele "Ilmamaa" 31. detsembriks 2008. Lisaks käsikirja koostamisele on projekti arvestatud ka käsikirja retsenseerimised (professorid Aleksander Loit, Enn Tarvel, Helmut Piirimäe, Mati Laur ja Ralph Tuchtenhagen).