See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt NSHHI10802
NSHHI10802 "Kooli innovatsiooni mudelid maakoolide näitel (KIMA) (1.09.2010−31.01.2011)", Anita Kärner, Tartu Ülikool.
NSHHI10802
Kooli innovatsiooni mudelid maakoolide näitel (KIMA)
Models of school innovation: rural area example
1.09.2010
31.01.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
Euroopa Sotsiaalfondi programm Eduko
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS270 Pedagoogika ja didaktika5.3. Haridusteadused50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolpartner01.09.2010−31.01.2011
AsutusRiikTüüp
SA Archimedes
PerioodSumma
01.09.2010−31.01.201195 000,00 EEK (6 071,61 EUR)
6 071,61 EUR

Analüüsigrant „Kooli innovatsiooni mudelid maakoolide näitel“ täidetakse EDUKO 2010. a prioriteetse analüüsiteema Haridusinnovatsioon Eestis raames. Euroopa Komisjoni aruandes märgitakse: ”Paljud riigid on kavandanud reforme, mis selgelt toetuvad võtmepädevuste raamistikule. Edusamme on tehtud koolide õppekavade kohandamisel. Kuid palju on veel teha õpetajate pädevuste arendamise toetamisel, hindamismeetodite ajakohastamisel ja õppetöö korraldamise uute viiside kasutuselevõtul innovatiivses koolikeskkonnas.” (EL Nõukogu 2010). Käesoleva analüüsi eesmärgiks on: 1) selgitada maapiirkonna koolide näitel, millised on kooli organisatsiooni sisemised ja väliskeskkonna tegurid uuenduste algatamisel ja elluviimisel; 2) millised on koolis muutusi soodustavad ja takistavad tegurid; 3) kirjeldada süsteemselt innovatsioonijuhtumeid kahest maapiirkonna koolist. Hariduses käsitletakse innovatsiooni kui planeeritud muutust, eesmärgiga parandada praktikat. Koolid on harjunud töötama riikliku õppekava alusel ja nägema sellega seoses õppeprotsessi korraldust kui tsentraliseeritud tegevust. Eesti õppekavaarenduse kontekstis on peetud puuduseks muutuste ja uuenduste vähest põhjendamist. Rahvusvaheliselt on rõhutatud suurenenud vajadust kooli õppekava järele, mis arvestab enam kohalikke erisusi ning mille planeerimisel tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse, organisatsioonide ja ettevõtetega. Kooli innovatsioonid võib uuenduse lähtekoha alusel jaotada kaheks: innovatsioonid, mille algatab kool kui organisatsioon iseseisvalt ja innovatsioonid, mille algatab haridussüsteem tervikuna ning kool saab juhised oma tegevuse muutmiseks. Innovatsiooni analüüsimise seisukohalt on oluline käsitleda uudse idee kavandamist ja eriti ellurakendamist. Uuendust, mida pole teostatud või mille elluviimine pole õnnestunud, ei saa käsitleda innovatsioonina. Mudelina käsitleme üldistatud kirjeldust koolis teostatud innovatsioonist, kusjuures erinevates mudelites võib esile tõsta uuenduse eri aspekte. Peame oluliseks kajastada mudeli kirjeldamisel ka konteksti ja tegureid, mis innovatsiooni teostamise seisukohalt olid tähtsad, sh õpetajate esma- ja täiendkoolitus ning uute õppemeetodite kasutuselevõtmine. Samas on vajalik esitada mudelid sellise üldistusastmega, mis võimaldavad lahenduste ülekandmist teise kooli tingimustesse.
KirjeldusProtsent
Rakendusuuring100,0