See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8459
ETF8459 (ETF8459) "Jääkpingete uurimine termopihustatud ja sadestatud pinnetes (1.01.2010−31.12.2012)", Alexander Ryabchikov, Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut.
ETF8459
Jääkpingete uurimine termopihustatud ja sadestatud pinnetes
Investigation of residual stresses in thermally sprayed and deposited coatings
1.01.2010
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.12. Protsessitehnoloogia ja materjaliteadusT155 Pinded ja pinnatehnoloogia2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).100,0
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010192 000,00 EEK (12 271,04 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 271,20 EUR
01.01.2012−31.12.201211 043,60 EUR
35 585,84 EUR

Praktiliselt kõigi pinnete sadestamisel tekivad neis jääkpinged. Suured jääkpinged võivad põhjustada pinde pragunemist, koorumist aluselt, suurendada poorsust ja sellega vähendada pinde kaitsevõimet. On teada, et survepinged pinnetes suurendavad pindega detaili väsimustugevust ja vähendavad pinde pragunemise tõenäosust. Teiselt poolt, liiga suured survepinged võivad põhjustada pinde koorumist või nõtkumist. Tõmbepingete mõju on tavaliselt kahjulik. Projekti eesmärgiks on uurida jääkpingeid pinnetes augumeetodiga. On kavas uurida: 1) jääkpingete mõju aluse ja erinevate tehnoloogiatega (kiirgaasileekpihustamine, galvaaniline sadestamine) saadud pinnete nakketugevusele; 2) pinnete lasertöötlemise mõju jääkpingetele; 3) jääkpingete sõltuvust pinde koostisest kiirgaasileekpihustuspinnetes ja pealesulatatud pinnetes. Jääkpingete täpsem määramine augumeetodiga on võimalik integraalse võttega – ava astmelise puurimise võttega. Selle võtte puhul määratakse kalibreerimiskonstandid puurimise iga sammu kohta lõplike elementide meetodiga. Et kalibreerimiskonstantide määramise täpsusest sõltub jääkpingete täpsus, siis uuritakse projektis kalibreerimiskonstantide täpsustamise võimalusi. Jääkpinged mõjutavad oluliselt pinde ja aluse nakketugevust. Mida suurem on survejääkpinge aluse ja pinde kontaktpinnal, seda suurem on nakketugevus. Tõmbepinged pindes vähendavad selle nakketugevust ja komposiitmaterjali väsimuspiiri. Seepärast pindamistehnoloogiate projekteerimisel on oluline teada jääkpingete väärtusi sõltuvalt pihustamise või sadestamise tingimustest, samuti on oluline teada jääkpingete mõju pindega detailide ekspluateerimisel.
The laying of coatings is accompanied by residual stresses. High residual stresses in the coating may lead to cracking, flaking, increase in porosity and reduction of the protective abilities of coatings. It is known that compressive residual stresses in the coating increase the fatigue resistance of the coated part and are favorable for crack resistance. On the other hand, excessive compressive stress may cause either separation of the coating from the base metal or buckling. Tensile residual stresses commonly cause harmful effects. The aim of the project is determination of residual stresses in layer coated composites using the hole drilling technique. The following investigations will be carried out: 1) the influence of residual stresses on adhesion properties of coatings obtained by different technologies (high velocity oxy-fuel sprayed and galvaically deposited coatings); 2) the influence of laser treatment of coatings on residual stresses; 3) the dependence of residual stresses in high velocity oxy-fuel sprayed (HVOFS) and fused thick coatings depending on coating composition. Precise determination of residual stresses in coatings by the hole drilling technique is possible by using the integral approach – incremental hole drilling method. Calibration constants have to be determined in this case for each hole depth increment by finite element analysis. Determination of those constants is the main goal in obtaining the more accurate residual stresses. Residual stresses influence the adhesion properties of the coating and substrate. The higher the residual compressive stress at the interface, the better the adhesion. Tensile residual stresses reduce adhesion properties and fatigue life of the composite materials. Therefore, it is important to know for industrial engineering the residual stresses value depending on spraying and deposition conditions and its influence on the further exploitation of the composite part.