"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6472
ETF6472 "Eesti peamiste puuliikide imijuurte ökomorfoloogiline varieeruvus erinevates metsakasvukohatüüpides (1.01.2005−31.12.2007)", Ivika Ostonen-Märtin, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
ETF6472
Eesti peamiste puuliikide imijuurte ökomorfoloogiline varieeruvus erinevates metsakasvukohatüüpides
The ecomorphology of absorbing roots in dominant tree species in different forest site types in Estonia
1.01.2005
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB460 Füüsiline antropoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005117 647,06 EEK (7 519,02 EUR)
01.01.2006−31.12.2006120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2007−31.12.2007120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
22 857,82 EUR

Puude vee ja mineraaltoitumise tagavad primaarse ehitusega imijuured, mis adapteeruvad metsakasvukoha mullatingimustega läbi anatoomilis-morfoloogiliste muutuste oma struktuuris ja mõjutavad seeläbi puu mineraaltoitumist ja puistu produktiivsust. Muutusi imijuurte ehituses peegeldavad ökomorfoloogilised parameetrid (imijuurte eripind, eripikkus, nende kudede tihedus ja keskmine läbimõõt). Töö peamisteks eesmärkideks on (1) määrata meie peamiste puuliikide (harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask, hall- ja sanglepp) imijuurte ökomorfoloogiliste parameetrite varieerumispiirid nende looduslikul levialal Eestis; (2) analüüsida imijuurte ökomorfoloogilisi parameetreid seoses kasvukohtade mullatingimustega ja puistute produktiivsusega; (3) määrata ektomükoriisaseente liigiline koosseis lepikutes ja võrrelda seenekoosluste mitmekesisust lepikute näitel; (4) analüüsida ektomükoriisakoosluste mõju imijuureparameetritele; (5) analüüsida juureparameetrite sesoonset dünaamikat võrdlevalt äärmuslike ja optimaalsete kasvukohatingimustega puistutes ning puuliigi mõju juureparameetritele segapuistutes; (6) analüüsida okas- ja lehtpuuliikide juureparameetrite varieeruvust kahe taimesugukonna (Pinaceae ja Betulaceae) ning kahe taimeperekonna (Betula ja Alnus) siseselt. Uurimuse aluseks võetakse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeem, kus metsakasvukohatüübid on korrastatud peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite ning üksteise suhtes, kusjuures informatiivsuse suurendamiseks arvestatakse integraalse mullaviljakuse näitajana puistute produktiivsust (boniteet). Projekti tulemusel leitakse üldised seaduspärasused peamiste puuliikide imijuurte morfoloogia ja kasvukohatingimuste ning puistu tootlikkuse vahelistes seostes, mis võimaldavad hinnata puuliigi imijuurte plastilisust adapteerumisel erinevate mullatingimustega ja on lisaks alusteadmiste suurendamisele ka rakendusliku väärtusega metsakasvatuslikes aspektides. Ektomükoriisaseente koosluste liigilise struktuuri määramine koos imijuureparameetrite määramisega lepikutes annavad uudseid seoseid kahe teadusharu: mükoloogia ja taimeökoloogia vahel puittaimede mineraaltoitumise vallas.
Absorbing roots with primary structure are responsible for the water and nutrient uptake of forest trees of the boreal and temperate zones. Absorbing roots adapt to changes in soil conditions by differentiating their anatomical and morphological features (specific root area (SRA; m2 kg-1), specific root length (SRL; m kg-1) and root tissue density (RTD; kg m-3), diameter (mm)). The objectives of the project are: (1) to determine the range of ecomorphological parameters of short roots for Estonian main tree species (Scots pine, Norway spruce, silver and downy birch, grey and black alder) in their distribution area; (2) to assess the impact of soil conditions on the morphology of short roots; (3) to analyse the response of short root parameters to the stand productivity; (4) to analyse the seasonal dynamics of short root parameters in different coniferous and deciduous tree species in different forest types; (5) to assess the impact of tree species on short root ecomorphological parameters in mixed stands on the same soils; (6) to assess the variability of short root parameters of Norway spruce within a forest type; (7) to assess and analyse the structure of ECM communities in grey alder and black alder stands and its impact on short ECM root parameters. The results of the project will reveal general trends in the relations between the morphology of the short roots of the main tree species, site conditions, and stand productivity. This will enable the plasticity of the adaptation of short roots to different soil conditions to be assessed, and will, in addition increasing our knowledge base, also be of practical value in forestry applications.The determination, in alder stands, of the species structure of ECM communities and of short-root parameters will create new links between two branches of science: mycology and plant ecology, in the field of mineral nutrition of woody plants.