See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9121
ETF9121 (ETF9121) "Eesti avalik-õigusliku meedia perspektiivid teel võrguühiskonda (1.01.2012−31.12.2015)", Maarja Lõhmus, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF9121
Eesti avalik-õigusliku meedia perspektiivid teel võrguühiskonda
The Perspectives of Estonian Public Service Media on the path towards Network Society
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201211 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.201511 400,00 EUR
45 600,00 EUR

Selleks, et kujundada ühiskonda, tuleb toetada head professionaalset meediat, sh avalikõiguslikku meediat (AÕM/PSMt) ja vastupidi - tänapäeval on ühiskonna ja meedia arengud tugevalt retsiprooksed (vt Hallin-Mancini 2004). Grandiprojekt püüab vastata küsimusele, milliseks saame kujundada PSMi rolli Eesti ühiskonnas 21. sajandil - millistel viisidel saab PSM tõhusamalt toetada Eesti kodanikuühiskonna arendamist globaliseeritud maailmaruumi ja tehnoloogiliste kiirete muutuste tingimustes. Kuidas kujundada stabiilset kodanikuühiskonda ja stabiilset PSMi tingimustes, mis ise on pidevas muutuses. Selleks on grandis kaks fookust: 1. VÄLISED TINGIMUSED JA VAHENDID (regulatsioon, tehnoloogiate arendused, rahvusvaheline meedia-integratsioon, interaktsioon), 2. EESTI KODANIKE PRAKTIKAD, sh uued ja vanad praktikad ning ootused Ringhäälingule võrgustunud keskkonna tingimustes. 1. Väliste tingimuste raames uurime maailma parimate meediakeskuste tehno-strateegiaid ja Eesti keskkonda sobivaid variante ning sünteesime Eesti kodanikuühiskonnale sobivaid variante, uue ERRi maja võimalusi silmas pidades. 2. Eesti kodanike ootuste selgitamiseks uurime me varem loodud ja loomisel olevaid andmebaase (Meema2002,2005,2008 ja kohe lisanduv 2011), kuhu oleme pannud küsimused Ringhäälingu arendamise kohta, ent Ringhäälingu-aspektid on senini analüüsimata. Grandis saame välja selgitada Eesti elanikkonna suhte ühiskonnaprotsessidesse ja vastavad meediakasutustüübid. Eesmärk on teha PSMi-ootuste tüpoloogia, kaardistada elanikkonna ootused avalikõiguslikule ringhäälingule. Analüüsime meediapraktikaid ja ootusi PSMile erinevate generatsioonide, eri rahvuste, sugude, haridustasemete, elukohtade jm sotsiodemograafilistest tunnustest lähtuvalt. Selleks uurime kvantuuringute analüüsile lisaks fookusgruppe ning elanike ootusi AÕM-PSMi suhtes. Meedia-professionaalne fookus on grandi osa, milles sünteesime kodanike ootuste põhjal üldise ootusmudeli. Sisuliselt jõuame lähedale küsimustele, milline on ja kuidas moodustub elanikkonnale/kodanikkonnale oluline ja tähenduslik semantiline väli, meediaavalikkus, vahendatud kogemuste keskkond. Siit jõuame professionaalse meedia ühe põhiküsimuseni- mis on sündmus ja meediasündmus inimese jaoks ja millised on ootused võrgustunud avalikõiguslikule semantilisele väljale kui ühiskonna tähendusloome strateegilisele keskkonnale. Uuringu aspektid: ringhäälingu sotsiokultuuriline, poliitiline, tehnoloogiline ja professionaalne. Valmib 6 doktori- ja 5 magistritööd.
The developments of contemporary society and media are highly reciprocal (see Hallin-Mancini 2004). In the grant project we aspire to present the role which will be designed for PSM in Estonia in XXI century, how can public service media (PSM) support the development of civil society in the globalized world and with fastly modifying technology. How to get stabile development in PSM and in civil society under the constantly changing conditions? The grant has two focuses: 1. OUTER FACTORS AND MEANS (regulations, technological development, international media-integration, interaction). We study the strategies and technologies of the best media centres of the world, research the options suitable for Estonia and synthesize the versions answering the needs of Estonian civil society with special attention given o the problem of Estonian Public Broadcastings new building. 2. PRACTICES OF ESTONIAN CITIZENS (incl old and new practices and expectations to broadcasting in network society) For specifying the expectations of Estonian citizens we study the databases both created earlier and being created (Me. Media. World 2002,2005,2008 and upcoming 2011), that include questions of the broadcasting which have not been analysed. The research will allow us to determine relation of Estonian inhabitants with societal processes and pertinent types of media use. The goal is to compile a typology of expectations to the PSM and map the expectations to the public service broadcasting (PSB). We analyse the media practices and expectations in different generations and on the basis of nationality, gender, educational level, place of residence and other socio-demoraphic characteristics. In addition to quantitative research we include focus groups and data on citizens' expectations to the PSM. The media-professional focus is also an important part of the study. We synthesize more general model of expectations. In essence we approach the questions of which is and how is developed semantic field, the media public sphere, the environment of mediated experiences important and notional to inhabitants. We deal with basic questions of professional media -- what is an event, how it becomes a media event, what are the expectations to the networked public service semantic field as a strategic environment of societal signification creation. Our broadcasting research consists of four aspects: socio-cultural, political, technological and professional. 6 doctoral and 5 master thesisis will be completed!
1. Ringhäälingu (ERRi institutsiooni) struktuurimuutused 1990ndate algusest jätkuvad. 2. Osaleme oma fookuse 'liikumine võrguühiskonda' kujundamisel rahvusvahelise uuringu fookuseks RIPEs, et teha ülemaailmseid võrdlusuuringuid. 3. Kirjeldasime ringhäälingu rolli muutusi võrguühiskonna avalikkuse kujundamisel, ringhäälingu ja meediakonvergentsi evolutsioonilist dünaamikat, näitame tehnovahendite rolli infovalikute suhtes (Ibrus 2014, 2015, Teppan 2014, 2015, Tiikmaa 2015). 4. Uuringus liitsime metoodiliselt sotsioloogilised uuringud ja semiootilised uuringud, moodustades erialal rahvusvaheliselt uue sotsiosemiootilise meediauuringu välja; arendame sotsiosemiootilist analüüsi kui professionaalset ala (doktoritööd Treufeldt 2012, Kõuts 2013, Kõnno 2016). 5. Originaaluuring ringhäälingu ringhäälingu ajakirjandus 2015 (magtöö Põld 2016), kus oluline ajakirjanike funktsioonide kirjeldus ning ajakirjanike formaalse ja mitteformaalse tasandi suur erinevus. 6. ERRi üks funktsioon - programmi järelkuulatavus/vaadatavus kui 'võrgustumise' teema oli fookuses ühisseminarides 2015. Kontseptualiseerisime Üleilmse Eesti Veebi (algab 2017), et toetada ERRi arengut. Toetav veebivõrk ühendada ERRi veebiga 7. Noorte ajakirjanike ühisseminarid, lisandusid ETV+ seminarid. Grandikonverentsi '25 aastat Eesti ajakirjanduse struktuurimuutust'(13.4.13) vastukaja rahvusvaheline. 8. Ilmumisel monograafia 'Ajakirjandus demokraatlikus ja totalitaarses süsteemis (Eesti ringhäälingu põhjal). 9. Konverents 'Ringhääling 90' (dets 2016), rahvusvaheline publikatsioon Ringhäälingu teooriate ja praktikate arengust 90 aasta jooksul. 10. On kaitstud 2 doktoritööd, 1 töö kaitsmisel 2016 ja 3 tööd 2017. 11. Publitseerisime üle 20 artikli, avaldame veel 2 mongoraafilist teost 2016-17 12. koostöö Kultuuriajakirjanduse uuringuga, ERRi roll analüüs Eesti kultuuris, rahvusvaheline võrdlusuuring (Kultuuriministeeriumile, 2016). 13. Rahvusvahelise avalikkuse, ringhäälinguanalüüsi meetodi väljatöötamine jätk, koostöö ülemaailmse ringhäälingu-uuringuga (RIPE).