See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-364
EKKM14-364 "Corpus Electronicum Inscriptionum Latinarum Estoniae (CEILE) = Eesti ladinakeelsete pealiskirjade elektrooniline tekstikorpus (1.01.2014−31.12.2018)", Kristi Viiding, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
EKKM14-364
Corpus Electronicum Inscriptionum Latinarum Estoniae (CEILE) = Eesti ladinakeelsete pealiskirjade elektrooniline tekstikorpus
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH110 Paleograafia, raamatuteadus, epigraafia, papüroloogia 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH440 Ladina keel 6.2. Keeleteadus ja kirjandus60,0
AsutusRollPeriood
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuskoordinaator01.01.2014−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.20143 672,00 EUR
01.01.2015−31.12.20154 921,00 EUR
01.01.2016−31.12.20165 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.20177 920,00 EUR
01.01.2018−31.12.20187 370,00 EUR
28 883,00 EUR

Projekti üldeesmärk on luua kõrgel rahvusvahelisel tasemel veebikeskkond CEILE (Corpus Electronicum Inscriptionum Latinarum Estoniae), toetudes tehnilise ja struktuurilise lahenduse osas Saksamaal loodud keskkonnale ja esitluskriteeriumidele (keskkond Epigraph, Greifswald), kuid täites selle Eesti alalt pärit ajaloolise unikaalse tekstiteabega - kogu teadaoleva ja teada olnud, kuid praeguseks hävinud ladinakeelse epigraafilise tekstimaterjaliga. Seega seisneb projekti innovaatilisus nii rahvusvahelisest vaatenurgast kui ka Eesti kultuuri kontekstis selle sisus: seni väga sporaadiliselt, ilma tõlke ja kommentaarita kättesaadava epigraafilise materjali süstemaatilises toomises teaduskäibesse. Projekt on alusuuringu tähtsusega paljude humanitaaria valdkondade jaoks. Teoreetilise tausta poolest lähtub projekt viimasel kümnendil ladina keele ajaloo uurimisel maailmas toimunud paradigmavahetusest, antiigijärgse ladina keele väärtustamisest selle geograafilises ja žanrilises kirevuses ning lokaalsete latiniteetide mikroajaloo nõudest. Ladina keele ajaliste, geograafiliste ja sotsiolingvistiliste variantide väärtustamiseni viinud paradigmavahetus mõjutab paratamatult ka kõigi nende alade keelte ajalugusid, kus ladina keel mingil perioodil kasutusel oli (vt pikemalt K. Viidingu inauguratsiooniloeng 23.04.2013 Millal peeti ja millest räägib Tartu Ülikooli esimene inauguratsiooniloeng? (http://www.uttv.ee/naita?id=17072). Praeguse Eesti keeleala kohta püstitas käesoleva projekti taotleja 2013.a. hüpoteesi, kas ei tuleks Eesti- ja Liivimaa sotsiolingvistilise keeleajaloo koostamisel (mida eesti keele kohta seni rahuldaval tasemel pole) eristada vähemalt kaht institutsionaalset ja kaht lingvistilist latiniseerimisperioodi (institutsionaalsete latiniseerimiste all pidasin seejuures silmas 1) keskaja katoliku kiriku ja 2) varauusaja humanistliku koolisüsteemiga kaasnenud ladinakeelsete institutsioonide mõju; lingvistiliste latiniseerimistena 1) 15.–16. sajandist alates alamsaksa keele vahendusel eesti keelde jõudnud keelemõjutusi ja 2) internatsionalismide tulekut 19. sajandist alates). Käesoleva projekti käigus loodav andmekogu võimaldaks täpsustada just institutsionaalse latiniseerimise mahtu ja eripärasid keskaja, varauusaja ning ka uusaja Eestis. Seega oleks projekti täismahus realiseerumine oluline eeltöö ühelt poolt eesti keele(ala) sotsiolingvistilise ajaloo kirjutamiseks, teisalt (rahvusvahelisest vaatenurgast) regiooni ladina keele mikroajaloo jaoks. Erinevalt kirjandus-, teadus- jm tekstidest on epigraafia puhul tegemist esemelisele ja arhitektuursele materjalile kantud tekstide uurimisega. Kuna Eesti ala varast mitte-eestikeelset epigraafikat varem hõlmavalt kogutud ega uuritud pole, siis on olnud võimatu adekvaatselt uurida ka eestlaste endi esemelise ja arhitektuurse kultuuri epigraafilisi eeskujusid: kas ja kuidas mõjutas nt varane ladinakeelne hauakirjatraditsioon kirikutes ja surnuaedades siinset alam- ja ülemsaksakeelset epitaafitraditsiooni ning sealt edasi eestikeelset hauakivide pealiskirjade traditsiooni? Kas ja kuidas on eestlaste pealiskirjad tarbeesemetel, kunstiteostel või hoonetel mõjutatud Eesti ala varasemast muukeelsest epigraafikatraditsioonist? jne Seega laiendab andmebaas oluliselt etnograafilise uurimistöö diapasooni Eestis. Kuna andmebaas võimaldab mitmesuguseid otsinguid, siis pakub see olulise allikagrupi nt ka Eesti ala eri perioodide ideedeloo, prosopograafia, onomastika uurimiseks. Kaudsemat abi pakub andmebaas ka kunstiajaloolastele. Teiseks eesmärgiks teadusliku kõrval on pakkuda üldharivat teavet Eesti elanikele, aga ka Eestit külastavatele kultuurihuvilistele turistidele, sest avalikus ruumis leiduva epigraafika kohta saavad veebiandmebaasist infot leida nt turistigruppe teenindavad giidid, kultuurihuvilised turistid, aga ka koduloo või suguvõsa ajaloo uurijad. Lisaks projekti teaduslikule ja üldharivale eesmärgile on sel ka Eesti ühiskonna ja avalikkuse jaoks adekvaatse epigraafikaalase nõuandeportaali tähtsus, sest veebiprojekt võimaldab andmebaasi kasutajail hankida sellest kas oma otsingute teel või koostajaile keskkonna kaudu küsimusi esitades adekvaatset epigraafilist nõu (eeskujuks DIO tagasisidestussüsteem http://www.inschriften.net/kontakt.html). Seetõttu oleks eriti oluline, et latinistide tehtav eeltöö viiks hilisematel aastatel ka siinse kultuuriruumi saksakeelse epigraafika analoogsele koondamisele, süstematiseerimisele ja esitlemisele.