See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9066
ETF9066 "Etniline ja rahvuslik eesti diasporaakogukondades (1.01.2012−31.12.2015)", Aivar Jürgenson, Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut.
ETF9066
Etniline ja rahvuslik eesti diasporaakogukondades
Ethnic and National in Estonian Diaspora Communities
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)50,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituutkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 000,00 EUR
36 000,00 EUR

Käesoleva projekti peamisi eesmärke on avada erinevate diasporaagruppide suhet etnilisse ja rahvuslikku ning näidata nende tähendust etnogeneesiprotsessides. Uuritakse, missugusel määral mõjutavad ida- ja läänediasporaa erinevate kogukondade etnogeneesi identiteedi etniline ja rahvuslik tasand. Kas ja kuivõrd on see seotud erinevate ajalooliste taustadega? Uuritakse, missugust rolli erinevate eesti diasporaagruppide identiteedis mängib riigirahvuslus ja oma riigi kogemus või selle puudumine. Missugust rolli mängis II maailmasõja järel läände sattunud eestlaste formeeruvas pagulasidentiteedis Eesti Vabariigis kogetud riigirahvusliku ideoloogia mõju. Samuti seda, kas ja mil määral saab selle ajaloolise kogemuse baasil eristada ida- ja läänediasporaa identiteete: kui eeldada, et pärast II maailmasõda läänes tekkinud pagulaskogukondade etnogeneesi ja hilisemat identiteeti mõjutas oluliselt Eesti Vabariik ja selle kaotamine ja et idadiasporaa kogukondadel see kogemus puudus, siis kui palju mõjutas see erinevus nende identiteete. Nimetatud küsimusi analüüsitakse erinevate eesti diasporaakogukondade ja erinevate perioodide pinnalt. Peamised uuritavad kogukonnad on Siberi jm Venemaa eestlased, Kaukaasia eestlased, Põhja- ja Lõuna-Ameerika eestlased, Rootsi eestlased. Ajaloolis-kronoloogilises perspektiivis käsitletakse väljarännu konteksti 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul, 1920.-30. aastaid, II maailmasõda ja sellele järgnenud aastaid kuni kaasajani.
One of the main missions of the proposed project is to explore the relationships different Estonian diaspora groups have with the ethnic and national, denoting their significance in the processes of ethnogenesis. Attention will be drawn to defining the level of influence ethnic and national dimensions have over the ethnogenesis of various Eastern and Western diaspora communities. How and to what extent is this connected to the differences regarding the historical background? Another focal point of the proposed research is studying the role civic nationalism and the experience of living in an independent Estonia or lack thereof plays in the identity of different diaspora communities. What is the scope and role of the ideology of civic nationalism in the formation of a refugee identity among the Estonians who found themselves settling in western countries during the aftermath of World War II? Can historical experience be used as a basis for a clear distinction between Eastern and Western diasporic identities: if one presumes that ethnogenesis and identity formation in post-war refugee communities was in fact influenced to a certain degree by the experience of life in the Republic of Estonia and the subsequent loss of this state, then the fact that representatives of the Eastern diaspora do not share these experiences provides a steady platform for exploration and argumentation regarding questions of identity. The aforementioned questions will be analysed in the context of a number of Estonian diaspora communities through different periods of history. The main focus will be on Estonians in Siberia and other parts of Russia, the Caucasus, North-America, South-America and Sweden as well as former diasporans who have returned to Estonia. A historical-chronological perspective will be utilized to explore the context of emigration from the second half of the nineteenth century to the beginning of the twentieth, the 1920s and 1930s, the years of World War II and its aftermath as well as the period after that leading up to the present day.
Projekti eesmärk oli analüüsida erinevate diasporaagruppide etnilise ja rahvusliku identiteedi tasandeid ning näidata nende tähendust etnogeneesiprotsessides. Etnilist ja rahvuslikku eristati eelkõige ajaloolise konteksti tõttu, milles toimus üks või teine konkreetne väljaränd: lahkumine Eestist tähendas selles konkreetses ajaloolises hetkes domineerinud ideede kaasavõtmist ja edasiarendamist võõrsil avanenud uutes tingimustes. Projekt oli interdistsiplinaarne: rännet käsitati etnoloogilisest, folkloristlikust ja ajaloolisest perspektiivist. Vaatluse all olid nii eesti ida- kui läänediasporaa kogukonnad. Selgus, et etniline ja rahvuslik identiteet on ida- ja läänediasporaas elavaid eestlasi mõjutanud erineval määral. Kui kuni I maailmasõja lõpuni arenes etniline ja rahvuslik teadvus Eestis ja diasporaas sarnaselt, siis pärast I maailmasõda Eestis juurutatud riigirahvuslus, mis sidus etnilise identiteedi rahvuslikuga, mõjutas küll kodueestlaste ja läänediasporaa eestlaste etnilist ja rahvuslikku teadvust, kuid jättis mõjutamata idadiasporaa eestlased. Peamiselt välitööde materjalidele tuginedes võib väita, et Eestis ja idadiasporaas elavatel eestlastel on etnilisi tunnuseid, mida peetakse ühisteks, samas teadvustatakse teisi, mis kaht gruppi üksteisest eristavad. Viimased omandavad tähenduse etniliste piiride markereina, neid põlistatakse etnilise stereotüpiseerimisega. Lisaks etnilisi piire tähistavatele tunnustele eristab kaht eestlaste gruppi etnilise ja rahvusliku vahekord nende identiteedis. Projekti tulemusena koostasid projekti liikmed kaks teadusajakirja erinumbrit, korraldasid ühe rahvusvahelise teaduskonverentsi, avaldasid 17 teadusartiklit, 14 populaarteaduslikku artiklit või raamatut ja pidasid 35 konverentsiettekannet. Kaitsti üks doktori- ja üks magistritöö.