"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5961
ETF5961 (ETF5961) "Molekulaar-epidemioloogiline uuring Eestis isoleeritud B-hepatiidiviiruse genotüüpide leviku ja kliinilise tähtsuse väljaselgitamiseks (1.01.2004−31.12.2007)", Ljudmilla Priimägi, Tervise Arengu Instituut.
ETF5961
Molekulaar-epidemioloogiline uuring Eestis isoleeritud B-hepatiidiviiruse genotüüpide leviku ja kliinilise tähtsuse väljaselgitamiseks
Genotypes of HBV strains isolated in Estonia, their prevalence and clinical relevance: molecular epidemiological study
1.01.2004
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB760 Psühhonoomika 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tervise Arengu Instituutkoordinaator01.01.2004−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2005−31.12.2005112 941,18 EEK (7 218,26 EUR)
01.01.2006−31.12.2006115 200,00 EEK (7 362,62 EUR)
01.01.2007−31.12.2007115 200,00 EEK (7 362,62 EUR)
29 612,90 EUR

Vaatamata ägeda B-hepatiidi (HBV) haigestumuse vähenemisele Eestis 2002.a. võrreldes 2001.a. (1,8 korda), jääb tema osa registreeritud hepatiitidesse haigestumise struktuuris suureks, moodustades sellest 36,1%. Kroonilise B-hepatiidi osa kõigist registreeritud kroonilise hepatiidi juhtudest on ligikaudu 20%. Genotüüpide fülogeneetiline analüüs (viiruste genoomi erinevatele genotüüpidele omaste lõikude võrdlev iseloomustus)on viinud HBV jagamisele kaheksasse alatüüpi nimetustega A-H, millistest igaühel on oma geograafilise leviku iseärasused. On teada HBV 4 põhilist serotüüpi (adw, ayw, adr ja ayr), mis samuti erinevad oma geograafilise leviku poolest maailmas. Oletatakse, et viiruse genotüüp ja serotüüp võivad olla seotud nakkuse kliinilise kulu ja lõppe erinevate vormidega. Lisaks laialt levinud HBV geneetilistele variantidele esineb sageli spetsiifilisi viirusvariante (mutante), mille korral vaktsiinid ei toimi ja millest põhjustatud haiguse kliiniline pilt on ebaselge. Töö põhieesmärgid on: määrata erinevate haigusvormidega patsientidelt saadud B-viirushepatiidi isolaatide genotüüp ja serotüüp, teha nende fülogeneetiline analüüs; iseloomustada HBV viiruse tüüpide geneetilist struktuuri võimalike genoomimutatsioonide väljaselgitamiseks. Eesmärgiks on ka välja selgitada genotüübi, serotüübi ja HBV mutatsioonide seos haiguse vormiga. Uuringute tulemusena selgitatakse välja Eestis esinevad B-hepatiidiviiruse genotüübid, nende võimalikud geneetilised variandid ning epidemioloogiline tähtsus. Samuti saadakse väärtuslikku teavet haiguse kliinilise kulu hindamiseks lähtudes viiruse genotüübist. Saadud andmed esitatakse magister Tatjana Tallo doktoridissertatsiooni "Viiruslike A-, B- ja C-hepatiitide tekitajate geneetilline iseloomustus Eestis" osana. ¿¿¿¿¿
In Estonia, despite of the decrease of HBV incidence rate 1,8 times in 2002 in comparison with 2001, it makes up 31,6 % in the structure of morbidity with viral hepatitis. The share of chronic HBV makes up about 20 % out of all registered chronic hepatitis. Studies in molecular epidemiology have classified HBV on the basis of complete genome or S-gene sequences into 8 genotypes designated A-H, which have a characteristic distribution. Four major subtypes of HBV were identified according to the combination of the antigenic epitopes of HBsAg: adw, ayw, adr and ayr. Subtypes have different geographic distribution. It has been suggested that the viral genotype and serotype may correlate with difference in clinical course and outcome of the infection. Despite of increasing data regarding the characterization of these specific viral variants (HBV mutants) their clinical significance has still remained unclear. Aims of investigation are: to determine genotypes and serotypes of HBV isolated from patients with different forms of HBV infection, to make phylogenetic analysis of these strains; to characterize the HBV isolates according to genetic structure - for detection of mutant variants; to elucidate the correlation between genotype, serotype, mutants of HBV and the clinical forms of HBV disease. The results of the study will be of epidemiological significance about different genotypes and their genetic variants of the HBV in Estonia with possibly valuable information to predict the course of the disease. The results will be presented as a part of the dissertation.