See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF8604
ETF8604 "Arabidopsis thaliana müosiinid (1.01.2011−31.12.2014)", Heiti Paves, Tallinna Tehnikaülikool, Matemaatika-loodusteaduskond.
ETF8604
Arabidopsis thaliana müosiinid
Myosins of Arabidopsis thaliana
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. GeneetikaB225 Taimegeneetika1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.12. Bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud, näiteks biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringudB220 Geneetika, tsütogeneetika 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201110 200,00 EUR
01.01.2012−31.12.201210 200,00 EUR
01.01.2013−31.12.201310 200,00 EUR
01.01.2014−31.12.201410 200,00 EUR
40 800,00 EUR

Projekti "Arabidopsis thaliana müosiinid" eesmärgiks on välja selgitada müosiinide funktsioonid taimerakkudes: organellide liikumises, rakusiseses ja rakkudevahelises transpordis ning morfogeneesis. Kaugemaks eesmärgiks on müosiinide funktsiooni molekulaarsed mehhanismid. Mudelsüsteemiks on Arabidopsis thaliana: esimene taim, mille genoom sekveneeriti aastal 2000. Kogu genoomi sekveneerimine selgitas välja 17 oletatavat müosiini geeni. Projekt püüab leida vastused küsimustele: milleks on taimerakule vaja nii palju erinevaid müosiine? kas erinevatel müosiinidel on erinevad funktsioonid või on funktsioonid on kattuvad? mis juhtub taimerakuga ja terve taimega, kui müosiini geen(id) "välja lülitada"? millist tähtsust omab taimeraku organellide kiire liikumine raku ja taime füsioloogiale? kas igal organellil on liikumiseks spetsiifiline müosiin? kuidas saavutavad organellid rakus suurema liikumiskiiruse kui on mõõdetud liikumismolekulidel, müosiinidel? Uurimismeetoditeks on müosiinide insertsiooniliste T-DNA mutantide analüüs, T-DNA insertsiooniga müosiini mutantide fenotüpiseerimine, müosiinide koe- ja arenguspetsiifilise ekspressiooni uurimine, rakusiseste liikumiste mõõtmine GFP-hübriidvalkude ekspresseerimise abil mutantsetes taimedes, fotomanipulatsioonid fluorestseeruva märgisega mikrofilamentidel. Projekt omab eelkõige fundamentaalteaduslikku tähtsust, laiendades teadmisi taimerakkudes toimuvatest protsessidest. Lisaks on saavutatavad tulemused huvipakkuvad ka taimeviroloogia ning biotehnoloogia aspektist.
The main objective of the project "Myosins of Arabidopsis thaliana" is to thoroughly characterize the functions of plant myosins in organelle movement, in cell-to-cell transport, and in morphogenesis. The final goal is elucidation of molecular mechanisms of functions of plant myosins. The model system is Arabidopsis thaliana, the first plant with fully sequenced genome (2000). The sequencing revealed 17 putative myosin genes in Arabidopsis genome. Current project addresses following questions: why does plant genome contain so many myosin genes? do different myosins have different functions, or are the functions overlapping? what happens to plant cells and to whole plant if the myosin gene(s) are "switched off"? what is the function of organelles fast movement in physiology of plant cell and whole plant? does every type of organelles have a specific myosin? how can individual organelle have higher speed in the cell than myosin molecules as measured in vitro? The methods are analysis of T-DNA insertional mutants of myosins, phenotyping of T-DNA mutants, studies on expression patterns of myosins, measurements of intracellular movements using GFP hybrid proteins as organelle markers in mutant plants, photomanipulation experiments on fluorescently labelled microfilaments, measurements of volatiles emission rate. The study on plant cytoskeleton has first of all the importance in fundamental sciences, improving the knowledge about the processes occurring inside the cell. In addition, the results of this project will be of interest in the aspects of plant virology and biotechnology.
Aktiin-müosiini süsteem vahendab vesikulaarsete organellide paiknemist ja liikumist rakus. Müürloogas (Arabidopsis thaliana) on 13 klass XI müosiini. Seni on näidatud viie müosiini osalust varre ja juure arengus, kolm neist (XI-1, XI-2 ja XI-K) on vajalikud organellide transpordiks. Käesolevas töös uuriti müosiinide rolli, kasutades müürlooga T-DNA mutante. Klass XI müosiinide XI-K, XI-1 ja XI-2 samaaegne kõrvaldamine mõjutas epidermaalsete rakkude kasvu. Erineval määral olid mõjutatud trihhoomide, lehe epidermise rakkude ja stigma papillide kuju ja suurus. Rakkude vähenenud mõõtmed kolmikmutandi puhul viisid ka organite arengupeetusele: võsu organid olid väiksemad, areng oli aeglasem, õitsemisaeg hilines ja viljakus vähenes. Viljakuse vähenemise tingis emakate arenguhäire. Töö järeldus: klass XI müosiinidel XI-K, XI-1 ja XI-2 on osaliselt kattuvad rollid võsu epidermise arengus. Tähtsaim neis kolmest on XI-K, sest ta on võimeline XI-1 ja XI-2 töö ära tegema XI-1 ja XI-2 puudumisel kaksikmutandis. Tähtis on ka müosiinide XI-K ja XI-2 koostöö taime arengus. Müosiinide kui mootorvalkude osa gravitropismis uuriti müürlooga kõigi 17 müosiini T-DNA mutandides, samuti mitmikmutantides. Näitasime, et üksikmutantide varre gravitropism toimis samamoodi kui metsiktüüpi taimedel. Klass XI müosiinide hästikirjeldatud kolmikmutandi xi-1/xi-2/xi-k reaktsioon gravitroopsele stimulatsioonile oli aeglasem, liikumine väiksema ulatuse ja kiirusega. Klass VIII müosiinide nelikmutandi varre gravitroopne liikumine oli samas identne metsiktüüpi taimele. Tulemused näitavad, et müürlooga klass XI müosiinidel on oma osa varre gravitropismis, kuid klass VIII müosiinid selles potsessis ei osale. Müosiinide roll gravitropismis seisneb arvatavasti rakukesta ülesehitamises vajalike ainete transpordis, kuna klass XI kolmikmutandi varred on selgelt erinevate mehaaniliste omadustega, jäigemad kui metsiktüüpi varred.