"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7526
ETF7526 "Tsüklonid Läänemere piirkonnas, nende seosed atmosfääri üldise tsirkulatsiooni ja Eesti keskkonnanäitajatega (1.01.2008−31.12.2011)", Mait Sepp, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7526
Tsüklonid Läänemere piirkonnas, nende seosed atmosfääri üldise tsirkulatsiooni ja Eesti keskkonnanäitajatega
Cyclones in the Baltic Sea region, their relationship with the general atmospheric circulation and environmental variables in Estonia
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008300 000,00 EEK (19 173,49 EUR)
01.01.2009−31.12.2009288 000,00 EEK (18 406,55 EUR)
01.01.2010−31.12.2010261 792,00 EEK (16 731,56 EUR)
01.01.2011−31.12.201116 731,60 EUR
71 043,20 EUR

Läänemere piirkond, sealhulgas Eesti, on ala, kus kliimamuutused ilmnevad väga selgelt. Nende muutuste taga on Läänemere eriline positsioon erinevate õhumasside, rõhkkondade ja nende liikumisteede piiril. Seega viitavad muutused kohalikes ilmastikunäitajates muutustele atmosfääri üldises tsirkulatsioonis. Seoseid Läänemere maade ilmastiku ja tsirkulatsiooninäitajatega on mitmel juhul põhjalikult uuritud ja leitud tugevaid korrelatsioone näiteks NAO indeksiga. Suur osa Eesti kliima ja tsirkulatsiooninäitajate vahelisi seoseid uurivatest töödest on teostatud ETF grandiprojekti nr. 4347 toel. Võrreldes tsirkulatsiooni tüüpide ja –indeksitega on detailsema analüüsi võimaluseks tsüklonite uurimine. Klimatoloogiliselt on kõnekas juba madalrõhkkondade arvu muutus ühes või teises piirkonnas aga ka muutused nende keskmises rõhus jms. Viimastel aastatel on kättesaadavaks muutunud mõned andmebaasid (näiteks ERA-40, NCEP/NCAR), mille alusel on loodud detailseid andmestikke madalrõhkkondade kohta. ETF grandiprojekti nr 5786 käigus on edukalt kasutatud Moskvas P. P. Shirshovi nim. Okeanologia Instituudis koostatud põhjapoolkera tsüklonite andmebaasi. Mainitud andmete alusel on uuritud muutusi madalrõhkkondade arvukuses Läänemere piirkonnas ja Eesti ilmastiku seoseid sellega. Üldistatult võib öelda, et Läänemere piirkonnas on viimase poole sajandiga tsüklonite koguarv suurenenud, enam on siin esinema hakanud sügavaid (s.o. keskmise rõhuga alla 1000 hPa) madalrõhkkondi. Vähemaks on jäänud Eesti suhtes lõunast mööduvaid madalrõhkkondi, samas kui lisandunud on põhjasuuna tsükloneid. Selline nihe võib olla üks Eesti talvede soojenemise algpõhjusi. Senised tööd näitavad, et tsüklonite uurimine on perspektiivikas seletamaks Eestis ja kogu Läänemere piirkonnas ilmnevaid muutusi meteoroloogilistes näitajates. Edasise töö eesmärk on analüüsida senisest süstemaatilisemalt siin esinevate madalrõhkkondade liikumisteid ning püüda neid geo-informaatiliste ja statistiliste meetoditega üldistada tüüptrajektooridesse. See võimaldaks nii klimatoloogiliselt kui ka case study vormis detailsemalt uurida erakordsete ilmastikunähtuste kujunemistingimusi, seoseid fenoloogiliste ja agrometeoroloogiliste näitajatega, seoseid NAO indeksi ja teiste atmosfääri üldise tsirkulatsiooni näitajatega jms. Uuritakse ka taimede juurdekasvunäitajate (käesoleval juhul kartuli saagikuse mudeli POMOD väljundina) seoseid atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga.
The Baltic Sea region, including Estonia, is an area where climatic changes occur very clearly. Changes, in addition to the rise of air temperature, have been detected in precipitation, number and intensity of storms, etc on and around the Baltic Sea (Baltic Sea catchments area. Similar tendencies can also be detected in Estonia. These changes occur because of the unique position of the Baltic Sea on the borderline of different air masses, major air pressure formations, and their tracks. Thereby the changes in variables of climate in the Baltic Sea region indicate to changes in the general atmospheric circulation. Clear connections have been found between Estonian climate and the large scale atmospheric circulation. A number of processes in the nature are dependent on the climate. They are not dependent only temperature and precipitation regimes, but also on the combination of meteorological factors. One of these complex variables is the biological production of plants. Thus all climate-dependent variables (also meteorological data) are put under a common name – environmental variables. Classifications and indexes (NAO) of the general atmospheric circulation are usually used for describing circulation processes. The circulation indexes and classifications have both positive sides and some shortcomings. They can be seen as the describers of the combination of meteorological variables. On the other hand, the generalization process is a fail spot in circulation indexes and types - it makes difficult to study extreme weather events. But earlier studies show that analyse of cyclones is a profitable activity in explaining the changes in the meteorological variables in Estonia and the whole Baltic Sea region. The aim of the further research is to more systematically analyze the trajectories of cyclones and to try to generalize then into type trajectories using geoinformatical and statistical methods. The type trajectories would able us to study in a more detailed way the formation criteria of extreme weather events, but also connections with general atmospheric circulation, different environmental variables etc. Also, relationship between atmospheric circulation and a potato production variables estimated by the model POMOD will be analysed.