"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK04-8
HLK04-8 (HLK04-8) "Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi kogude seisundi ja säilitustingimuste ning ekspositsiooni kaasajastamine (1.01.2004−31.12.2008)", Jaan Luig, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
HLK04-8
Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi kogude seisundi ja säilitustingimuste ning ekspositsiooni kaasajastamine
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumidkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004213 750,00 EEK (13 661,11 EUR)
01.01.2005−31.12.2005489 420,00 EEK (31 279,64 EUR)
01.01.2006−31.12.2006489 420,00 EEK (31 279,64 EUR)
01.01.2007−31.12.2007489 420,00 EEK (31 279,64 EUR)
01.01.2008−31.12.2008520 000,00 EEK (33 234,06 EUR)
140 734,09 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID, TÄHTSUS KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL, PROJEKTI VASTAVUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDEGA (kuni l lk) : Projekti eesmärgiks on TÜ Zooloogiamuuseumi kollektsioonide seisundi ja säilitustingimuste parandamine, kogude korrastamine, arvelevõtmine ning ekspositsiooni kaasajastamine. Taotluse koostamisel riiklikule programmile Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud11 on silmas peetud zooloogiamuuseumi põhilisi funktsioone - kogude säilitamine, käsutamise võimaldamine uurijatele ja eksponeerimine, nõuetekohastes ning materjali hävimist välistavates säilitustingimustes, mis ühtivad täielikult programmi eesmärkidega. Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi kogud on kujunenud kähe sajandi vältel, sisaldades ligikaudu 300 000 prepareeritud säilikut tervest maailmast ja ligikaudu 200 000 eksemplari läbitöötatud (määratud), kuid prepareerimata materjali Eestist ja mujalt Euraasiast, sealhulgas materjali tänapäeval raskesti ligipääsetavatelt aladelt. Säilitatavad kogud on unikaalsed, olles tõendmaterjaliks paljudes teaduspublikatsioonides avaldatule ning sisaldades erilise väärtusena tüüpmaterjale. Kollektsioonid on aluseks edasistele biosüstemaatikaalastele s.h. uusimate meetoditega läbiviidavatele uurimustele. Muuseumi teadustegevus on tihedalt seotud TÜ Zooloogia- ja hüdrobioloogia instituudi ja teiste, peamiselt Eesti teadusasutustega. See koostöö baseerub muuseumis säilitatavate materjalide käsutamisel ja muuseumi töötajate osalemisel teadusprojektides. Sihipärane uurimistöö suurendab kollektsioonide väärtust, kuna sellega kasvab nende läbitöötatus s.h. ka varasemate määrangute kontrollimine. Igal aastal lisandub muuseumisse originaalmaterjale. Muuseum on TÜ ja EPMÜ üliõpilaste ja magistrantide Õppebaasiks. Senine tegevus on piirdunud muuseumi külastusega, kus lektorid tutvustavad õpitavat loomarühma. Edaspidi võiks muuseumi käsutada intensiivõppe keskkonnana, kus üliõpilased saaksid rühmadena või individuaalselt uurida õppekogusid. Siiani on selle tegevuse väljaarendamist piiranud kaadri nappus, vastavate ruumide ja tehnika puudumine. Kõrvuti kõrghariduse valdkonnaga on muuseum ka üldharidusliku funktsiooni kandjaks. Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum on ainus spetsialiseeritud Zooloogiamuuseum Eesti Vabariigis, millel on olemas õppeotstarbeline ja üldhariv püsiekspositsioon. Muusumi ekspositsioon, milles on esindatud ligi 5000 eksponaati ja mis paikneb kolmes saalis on Baltimaades suurim ning esinduslikum. Muusumi külastab aastas 10-12 000 inimest. Samas on ekspositsioon vananenud. Uuendamist vajavad nii ekspositsioonivitriinid, kui ka informatsioon (etiketid, sildid, fotod, skeemi jm.). Samuti vajavad välja vahetamist paljud kaavikud, eriti Eestis esinevate loomade osas. Muuseumi väikesearvuline kaader (hetkel 4 varahoidja kohta ja 0,5 taksidermisti kõht) on suuteline tegema vaid kõige hädavajalikuma kollektsioonide säilitamiseks ja ekspositsiooni teenindamiseks ning korrastamiseks. Töö oluline kiirendamine ja säilitamistingimuste parandamine pole rahaliste vahendite pideva nappuse tõttu olnud võimalik. Muuseumil puudub nõuetekohane fondihoidla mistõttu suur osa fondidest paikneb mitteturvaliselt ekspositsioonisaalides ja takistab külastajatel väljapanekuga tutvumist.