See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-108
EKKM09-108 (EKKM09-108) "Kirjandus- ja kultuuriloolised allikapublikatsioonid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest (1.01.2009−31.12.2013)", Eve Annuk, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-108
Kirjandus- ja kultuuriloolised allikapublikatsioonid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.200995 041,00 EEK (6 074,23 EUR)
01.01.2010−31.12.201075 000,00 EEK (4 793,37 EUR)
01.01.2011−31.12.20114 790,00 EUR
01.01.2012−31.12.20124 900,00 EUR
01.01.2013−31.12.20134 900,00 EUR
25 457,60 EUR

Eesti Kirjandusmuuseumi allüksusena toimiv Eesti Kultuurilooline Arhiiv on pika ajalooga kultuuriloolise suunitlusega allikmaterjali säilitav arhiiv. Ent arhiivimaterjalide säilitamise kõrval on üheks oluliseks kultuurimälu loojaks ja taastootjaks arhiivimaterjalide teaduslik publitseerimine, mis tähendab esmaste allikatena käsitletavate tekstide teaduslikult kommenteeritud ja kaasaegsetele tekstikriitilistele seisukohtadele tuginevat väljaannet. Selline tekstide avaldamise praktika paneb rõhuasetuse tekstide võimalikult autentsele esitusele, avades teksti ajaloo ning raamistades teksti asjakohaste kommentaaride ning ees- või järelsõnaga. Sellise avaldamispraktika kaudu kujundatakse nii konkreetse avaldatava teksti kanoonilist kuju kui avardatakse arusaama kultuuris ringlevatest tekstidest, mis kultuurimälu kandjana on kultuuripärandi osaks. Allikapublikatsioonide tähtsust näitab nende funktsioon kirjalikus kultuuripärandis. Kõige rohkem mõjutavad kultuuri avaldatud tekstid, sest nende levik on lai, erinevalt arhiivis asuvatest tekstidest, mille kasutamist piirab nii teksti enda eripära (nt. käsikirjalise teksti puhul on tegemist ainueksemplariga, mis juba sel põhjusel ei saagi laialt levida) kui arhiivist tulenevad piirangud. Allikapublikatsioonide avaldamine tähendab primaarsete allikate kultuuriringlusse toomist. Allikapublikatsioonide kaudu asetatakse tekstid laiemasse diskursiivsesse raamistikku, luues võimaluse kultuuridialoogi tekkeks juba olemasolevate avaldatud tekstidega. Allikapublikatsioonidel on seega oluline roll kultuurimälu loojana ja kandjana, sest ajalooliste tekstidena ja esmaste allikatena loovad nad ühelt poolt ettekujutust mineviku diskursiivsetest praktikatest, ent teisalt toovad esile kultuuri toimimise individuaalse tasandi. Näiteks kirjanike kirjavahetuste kaudu saab kaardistada nii nende elu- ja loomingulugu kui laiemalt ajastuomaseid kultuuripraktikaid ning kultuuri loomise ja toimimise mehhanisme. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogude põhjal on aastate jooksul avaldatud esinduslik valik allikapublikatsioone. Varem on ilmunud näiteks O. W. Masingu kirjad, Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus, Arvo Mägi ja Arno Vihalemma kirjavahetus, Karl Ristikivi päevik, Ivar Ivaski ja Ants Orase kirjavahetus jpm. Käesoleva projekti raames on kavas jätkata kirjandus- ja kultuurilugu puudutavate allikapublikatsioonide avaldamist, toetudes projekti täitjate juba olemasolevale kompetentsusele selles valdkonnas. Allikapublikatsioonid seostuvad projekti täitjate uurimistööga ning samuti on projekt seotud sihtfinantseeritava teemaga “Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus” (SF 0030065s08). Avaldamiseks valitud allikapublikatsioonid esindavad eesti kirjandus- ja kultuuriloos olulisi autoreid, nagu Marie Under ja J. H. Rosenplänter, kui ka erinevaid ajalooperioode, nagu näiteks nõukogude periood, ning on seotud ka eesti diasporaa kultuuripärandiga. Projekti raames kavandatakse trükiks ette valmistada allikapublikatsioonide raamatumahus väljaandeid, millega kaasnevad väiksemas mahus allikapublikatsioonid. 2009-2010: Marie Underi päevik aastatest 1920-1950. See on väärtuslik kirjanduslooline dokument, mis avab luuletaja loominguloo ja eluloo tagamaid. Töös aastatel 2009-2010, kommenteerijaks Rutt Hinrikus. Uku Masingu ja Bernard Kangro kirjavahetus. Kirjavahetus kajastab Masingu ja Kangro loominguloo tagamaid, olles väärtuslikuks allikmaterjaliks mõlema autori kohta. Töös aastal 2010, koostajaks ja kommenteerijaks Külliki Kuusk. J. H. Rosenplänteri “Maa-keele päevaraamat”. Päevik pärineb aastast 1833. Sisaldab märkmeid eesti keele, perekonnaelu, päevasündmuste kohta. Teos on oluline eesti keele ja kultuuriloo allikana. Töös aastatel 2009-2010, kommenteerivad Vello Paatsi ja Kristi Metste. 2010-2011: Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus aastatest 1947-1963. Kirjavahetus on isiku- ja ajastulooline dokument, kajastades sõjajärgsete aastate kultuuripoliitikat, mh. perioodi, mil Betti Alveri looming oli keelatud. Töös aastatel 2010-2011, koostavad ja kommenteerivad Eve Annuk ja Kristi Metste. Pedro Krusteni mälestused pealkirjaga “Mõõk ja leek”. Tegemist on Pedro Krusteni seni ilmumata mälestusteosega eesti tantsijannast Ella Ilbakust. Töös aastal 2011, kommenteerib Piret Noorhani. 2011-2012: Nigol Andreseni ja Ain Kaalepi kirjavahetus 1958-1977. Kirjavahetus kajastab Nõukogude Eesti kultuurielu. Koostab Sirje Olesk, töös aastatel 2011-2012. 2012-2013: Fr. Tuglase ja Aino Kallase kirjavahetus 1909-1937. Kirjavahetus on tähelepanuväärne loomingulooline ja ajastu kultuuripoliitikat kajastav dokument. Töös aastatel 2012-2013, koostajaks ja kommenteerijaks Sirje Olesk. Allikapublikatsioon Tartu Draamateatri Seltsi materjalide põhjal. Töös aastatel 2012-2013, koostajaks ja kommenteerijaks Tiina Saluvere. Märt Miti mälestused. See mahukas allikmaterjal kujutab endast olulist kultuuriloolist dokumenti ja seda valmistab ette ning kommenteerib Vello Paatsi.