See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9247
ETF9247 "Domains of Inter-ethnic Contacts and Spatial Segregation of Ethnic Groups in Cities (1.01.2012−31.12.2015)", Kadri Leetmaa, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
ETF9247
Domains of Inter-ethnic Contacts and Spatial Segregation of Ethnic Groups in Cities
Rahvusgruppide vaheliste kontaktide ja ruumilise segregatsiooni sfäärid linnades
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201216 680,00 EUR
01.01.2013−31.12.201316 680,00 EUR
01.01.2014−31.12.201416 680,00 EUR
01.01.2015−31.12.201516 680,00 EUR
66 720,00 EUR

Eluasemesegregatsioon etniliste rühmade lõikes on olnud üks enim uuritud linna sotsiaalgeograafia teemasid. Hiljutused diskussioonid ruumilise segregatsiooni valdkonnas on aga laienenud elukeskkonnast teistesse inimese igapäevase tegevusruumi sfääridesse. On näiteks küsitud, kuidas kontaktid, mis luuakse töökeskkonnas, koolis, vaba aja tegevuste jooksul, teenuseid tarbides ning perekonna ja sõprade ringis taastoodavad ruumilist segregatsiooni. Kasutame oma uurimisprogrammis integreeritud lähenemist, kus vaatleme vähemusrahvuse ja põhirahvuse kontakte teise rahvusrühmaga erinevates elusfäärides. Ühendame uurimistöös neli igapäevase tegevuse sfääri, milles rahvustevahelised kontaktid luuakse - inimese elukoht, töökoht, perevõrgustikud ja vaba aja kontaktid. Elukohasegregatsiooni alases kirjanduses võib eristada kahte diskussiooni - vähemusrahvuse või põhirahvusepoolne segregatsioonile suunatud rändekäitumine ja elukohaeelistused. Ka oma uurimisprogrammis ühendame vähemusrahvuse ja põhirahvusega seotud ruumilise eristumise aspektid, see aitab paremini mõista, mil määral nende rahvusrühmade käitumine soodustab segregatsiooni. Empiirilistes uurimustes kasutame töökoha ja vaba aja sfääri kontakte kirjeldavaid näitajaid sõltuvate või põhiliste seletavate tunnustena. Küsime, kuidas töökoha ja vaba aja kasutamisega seotud segregatsioon tekib ning kuidas kontaktid, mis luuakse töökohas ja vabal ajal mõjutavad rahvustevahelist suhtlemist teistes valdkondades (teisest rahvusest partneri leidmist, elukohavalikut, töökohal või vaba aja suhtlemist). Kasutatavad andmed kirjeldavad kahte tüüpi immigrantühiskondi - kasvava ja heterogeense immigrantrahvastikuga Põhjamaid (Rootsi ja Taani) ning homogeense vähemuskogukonnaga sotsialismijärgset riiki (Eesti), kus intensiivne sisseränne lõppes 20 aastat tagasi. Kasutame unikaalseid Taani ja Rootsi registritel põhinevaid longituudandmestikke, läbilõikelist 2000.a. Eesti rahvaloenduse individuaalandmestikku ning Tartu linnas regulaarselt läbi viidava küsitlusuuringu andmeid (millesse 2013.a. viime sisse teemakohase küsimustebloki).
One of the most studied topics in urban social geography has been residential segregation by ethnicity. Recently discussions have been extended from residential segregation to other spheres of people’s daily lives. It is asked whether other spheres besides the neighborhood where inter-ethnic contacts are created are important in reproducing segregation patterns (work, schools, leisure time activities, services, personal networks, etc.). The proposed research uses an integrated research framework about majority and minority contacts in different spheres of daily life. We are interested in interrelations between four spheres where inter-ethnic contacts are created – places of residence, places of work, family networks and leisure time contacts. Since in the residential segregation literature two broad discussions could be differentiated – minority segregation and the segregation-behavior of the host population – we also integrate the minority and majority perspectives to better understand to what extent both groups contribute to segregation. In empirical studies, we focus more on the workplace and leisure time domains. We use the characteristics describing the contacts in the workplace and leisure time domain as dependent or main explanatory variables, and we ask: How is the workplace and leisure time segregation created? And, how do workplace and leisure time contacts influence inter-ethnic contacts in other domains (family network, residential choice, workplace / leisure time)? We use data on two types of immigrant societies – Nordic countries with growing and heterogeneous immigrant communities (Sweden and Denmark), and post-Soviet countries with homogeneous minority communities (Estonia), where the high-level of immigration stopped two decades ago. More specifically, we use unique longitudinal individual-level databases based on Swedish and Danish population and employment data registers, the cross-sectional Census 2000 database, and we include the block with relevant questions to a regular municipal sample survey carried out in Tartu, Estonia, in 2013.
Projekti jooksul läbi viidud alauuringud kinnitasid, et nõukogude perioodist päritud etniline segregatsioon Eestis kestab tänaseni ning on taasiseseisvumise järgselt pigem süvenenud. Ehkki venekeelne elanikkond elab Eestis juba kolmandat ja neljandat põlvkonda, mis teiste riikide kogemuse varal võiks tähendada suuremat integratsiooni, elavad eesti- ja venekeelne elanikkond endiselt paralleelühiskondades. Rahvusrühmade eraldatus väljendub nii erinevates elukohavalikutes ja -eelistustes, töökohtades, vaba aja tegevuste eelistustes ja vaba aja veetmise kohtades. Valikud tehakse enamasti omakeelse võrgustike piires. Sellist paralleelühiskondade kestmist soodustab suur kultuuriliselt põhirahvusest erinev ja sisemiselt sarnane immigrantrahvastiku kogukond. Võrgustike inetrsust soodustab institutsionaalselt eraldatud haridussüsteem ning venekeelse kogukonna vähemedukas kohanemine muutunud tööturul.