See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7588
ETF7588 "Sotsiaal-ruumilised elukoha erinevused Tallinna linnaregioonis post-sotsialistlikul ajajärgul (1.01.2008−31.12.2012)", Anneli Kährik, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7588
Sotsiaal-ruumilised elukoha erinevused Tallinna linnaregioonis post-sotsialistlikul ajajärgul
Socio-spatial residential differentiation in the Tallinn urban region during the post-socialist period
1.01.2008
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS230 Sotsiaalne geograafia5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.200860 000,00 EEK (3 834,70 EUR)
01.01.2009−31.12.2009172 800,00 EEK (11 043,93 EUR)
01.01.2010−31.12.201019 620,00 EEK (1 253,95 EUR)
01.01.2011−31.12.201110 039,20 EUR
01.01.2012−31.12.201210 039,20 EUR
36 210,98 EUR

Erinevused rahvastikurühmade jaotuses eluasemeturul on mõjutatud nii strukturaalsetest piirangutest ja võimalustest kui ka individuaalsetest mõjuteguritest. Pärast 1991 aastat aset leidnud radikaalsed poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muutuste protsessid Eesti ühiskonnas on mõjutanud individuaalseid eluasemekarjääre ning sotsiaal-ruumiliste erinevuste kujunemist rahvastikugruppide elukohamustrites. Eeslinnastumine on muutunud peamiseks rahvastikurühmade paiknemist muutvaks protsessiks Tallinna linnaregioonis, teiseks, vähem uuritud, oluliseks protsessiks on südalinnapiirkondade nn taaselustamine. Uurimisprojekti eesmärgiks on analüüsida pärast 1991 aastat toimunud muutusi rahvastikurühmade, sh sotsiaal-majanduslike, rahvuslike ja demograafiliste tunnuste alusel, paiknemise mustrites nii Tallinna linnas kui seda ümbritsevas regioonis, ning mõista neid muutusi põhjustanud individuaalsete ja strukturaalsete tegurite koosmõju. Tallinna linnaregioon on ulatuslikumaid muutusi läbi teinud linnaregioon Eestis. Rahvaloenduse andmete põhjal uuritakse rahvastikurühmade paiknemismustrit 2000. aastal, erinevate küsitlusuuringute andmestike põhjal aga toimunud muutusi 2000. aastatel võrreldes varasemate perioodidega, individuaalseid eluasemekarjääre ning nende mõjutegureid. Uurimuse raames läbiviidavad kvalitatiivuuringud võimaldavad süvitsi analüüsida elukohavahetuste põhjuseid. Kui varasemad uurimused ei täheldatud veel 1990ndate lõpu Tallinnas suuremaid muutusi sotsiaal-ruumilise segregatsiooni taseme osas võrreldes nõukogudeaja lõpuga, võib eeldada, et 2000ndad on toonud kaasa olulise sotsiaal-ruumiliste ja elamistingimuste erinevuste suurenemise, peegeldades leibkondade sotsiaalmajanduslikke võimalusi. Võib eeldada, et noorte leibkondade eluasemekäitumine erineb oluliselt teistest rahvastikurühmadest, ning erinevusi on oodata ka eestlaste ja mitte-eestlaste käitumismustrite osas. Uurimisprojekti peamiseks väljundiks on täienenud teadmised Tallinna linnaregioonis kui ühes Kesk- ja Ida-Euroopa postsotsialistlikus metropolipiirkonnas toimuvatest sotsiaal-ruumilistest protsessidest ning nende mõjuteguritest, mis on lisaks teaduslikule kasule ka otseselt rakendusliku iseloomuga. Projekti oluliseks väljundiks on teadlaste ning kraadiõppurite järelekasv ning rahvusvahelise koostöö edendamine.
Unequal distribution of population groups in the housing market is influenced by the structural constraints and opportunities, as well as by the subjective choices of individuals. Radical political, economic and social transformations that took place in the Estonian society in the post-1991 period have influenced individuals’ housing careers and changes in the residential distribution pattern of different population groups. Suburbanisation has become the main process changing the pattern of residential distribution in the Tallinn urban region. Another, less-studied major process is the revitalisation of the inner city in downtown areas. The aim of the research project is to analyse changes that have taken place in the socio-spatial residential distribution pattern (in relation to the socio-economic, ethnic and demographic characteristics of the population) in Tallinn and the surrounding metropolitan region during the post-1991 period, and to understand the mutual relationship between individual and structural factors influencing these changes. In the Estonian context, the Tallinn urban region has witnessed the most rapid development during the transition period. The population and housing census forms the basis for studying the socio-spatial residential pattern of population groups in 2000, whereas the post-2000 changes in the pattern of residential differentiation, individual housing careers and factors influencing them are analysed by using data from different surveys. The proposed qualitative case studies enable to study more thoroughly the factors influencing individual housing careers. It is assumed that the 2000s have brought significant changes in socio-spatial disparities and housing conditions, stemming from the socio-economic status of households. The housing behaviour of the younger generation is presumably different from other population categories, and differences are also expected between the housing careers of Estonians and non-Estonians. The main outcome of the proposed research project will be improved knowledge of the socio-spatial processes in the Tallinn urban area as an example of a post-socialist CEE metropolitan region. This scientific knowledge will also have direct practical applications. A crucial outcome of the project will be a contribution to international cooperation and to the future academic career of the participating researchers and postgraduate students.