"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8895
ETF8895 "Peremeestaimede mõju ristõieliste õlikultuuride võtmekahjuritele ja nende parasitoididele erinevates viljelustingimustes (1.01.2011−31.12.2014)", Eve Veromann, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF8895
Peremeestaimede mõju ristõieliste õlikultuuride võtmekahjuritele ja nende parasitoididele erinevates viljelustingimustes
Impact of host plants on the major pests of cruciferous plants and their parasitoids in different cropping systems
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.20117 200,00 EUR
01.01.2012−31.12.20127 200,00 EUR
01.01.2013−31.12.20137 200,00 EUR
01.01.2014−31.12.20147 200,00 EUR
28 800,00 EUR

Projekti eesmärgiks on anda teaduslik, katse- ning vaatlusandmetega kinnitatud põhjendus ristõieliste õlikultuuride keskkonnasäästlikele kasvatusviisidele, kus on oluliselt suurendatud kahjurite bioloogilise regulatsiooni osa. Töö üheks oluliseks suunaks on kolmetasandiliste suhete – kahjur-parasitoid-toidutaim – uurimine. Selgitatakse rapsikahjurite ning nendega seotud parasitoidide peremeestaimede eelistusi, kuidas peremeestaimed agroökosüsteemis mõjutavad võtmekahjurite ja nende parasitoidide populatsiooni dünaamikat ja fenoloogiat, viljelusviisi ja väetiste mõju neile, kuidas kasutada ära putukate käitumist püüniskultuuridel ja seltsilistaimedel integreeritud kahjuritõrjes. Peremees-parasitoid-peremeestaim vaheliste suhete ja sõltuvuse selgitamine annab uut informatsiooni, mis võimaldab selgitada, kuidas luua kasulike organismide paljunemiseks ning nende põldudele levimiseks soodsaid tingimusi. Uurimistöö tulemusena täienevad teadmised parasitoidide bioloogia ja liigilise koosseisu alal, saadakse teoreetilised ja praktilised põhjendused jätkusuutliku ja ökoloogilise rapsikasvatuse sobivusest Eestis. Käesoleva uurimistöö on innovaatiline õlikultuuride kahjurite keskkonnasäästilike kontrollimeetodite lahenduste otsimises ja selle rakenduslikuks tulemuseks on praktilised soovitused rapsikahjurite loodusliku biotõrje efektiivsuse tõstmiseks. Uued teadmised kahjurite, kasulike lülijalgsete ja nendega seotud toidutaimede suhetest võimaldavad planeerida optimaalsemat maakasutust ja kasulike organismide potentsiaali realiseerimist.
Oilseed rape is an increasingly important crop throughout Europe, especially in Estonia, and pest problems are increasing. Widespread and expanding pest resistance to pyrethroids is a major European problem at present. Alternative pest management strategies for the crop need to be developed urgently. This project focuses on investigating tritrophic crop plant - insect pest - parasitoid interactions with the aim of finding innovative solutions to pest control in Estonia that minimise pesticide use, maximise use of natural resources, but are economically-viable and environmentally-sustainable. It will explore, using small plot, larger-scale field and laboratory experiments, how host plants within the agro-ecosystem affect the population dynamics and phenology of two target pests, the pollen beetle and the seed weevil and their respective parasitoids, how and whether fertilizers have impact on plant chemical compounds and thereby have influence on target pests and their parasitoids, how they interact with cropping systems and whether their behavioural responses to these host plants can be utilised to develop push-pull strategies using trap crops or companion plant strategies for integrated pest management enhancing conservation biocontrol. Postgraduate training, technology transfer to growers though talks at meetings, improved knowledge about behaviour and species composition of parasitoids, and publications of results in international journals are key deliverables of the project
Ristõieliste kultuuride kasvatusse sobivate uute kasvatustehnoloogiate väljatöötamiseks viidi läbi katsed sobivate püüniskultuuride leidmiseks rapsile ja seltsilistaimede leidmiseks valgele peakapsale. Sobivate püüniskultuuride leidmiseks rajati põldkatsed erinevate ristõieliste taimeliikidega ning selgitati rapsi võtmekahjurite naeri-hiilamardika (Meligethes aeneus) ja kõdra-peitkärsaka (Ceutorhynchus obstrictus) toitumis- ja munemiseelistused, parasitoidide arvukus, liigiline koosseis ja kahjurite parasiteerituse tase. Hiilamardikas eelistas kõige enam musta sinepit (Brassica nigra). Teadusele uudsena avastati õlirõika (Raphanus sativus) surmav toime hiilamardika vastsetele. Hiilamardikaga seotud parasitoidide liigiline koosseis sõltus peremeesputuka toidutaimest ja tema parasiteerituse tase varieerus 5-65%. Kõdra-peitkärsakas oli kuni 90% parasiteeritud ja sellest järeldus, et parasitoidid hoiavad meil selle kahjuri arvukust edukalt kontrolli all. Lämmastikuga väetamise uuringutest kahjurite ja parasitoidide arvukusele ja haiguste lööbimisele selgus, et kahjustajaid pärssis ja parasitoidide esinemist soosis keskmise N koguse (100kg/ha) kasutamine. Rapsitaimed eritasid erinevate N koguste kasutamisel lenduvaid ühendeid erinevalt, kusjuures mõned neist toimisid hiilamardikale ja kõdra-peitkärsakale meelitavalt teised aga peletavalt. Valge peakapsa seltsilistaimede katses osutus kahjuritele kõige vähematraktiivseteks kapsas, mis kasvas koos rukkilille (Centaurea cyanus) või tatraga (Fagopyrum esculentum). Aedtill (Anethum graveolens) oli kapsaöölasele peletava toimega, temaga seotud parasitoididele aga atraktiivne; kivikilbik (Lobularia martima) peletas kapsakoid (Plutella xylostella), väike-kapsaliblikat (Pieris rapae) ja suur-kapsaliblikat (P. brassicae), aga oli nende parasitoididele atraktiivne.