See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Sihtfinantseerimine" projekt SF0130008s07
SF0130008s07 "Teise laine kultuurimuutused taasiseseisvunud Eestis (1.01.2007−31.12.2012)", Aili Aarelaid-Tart, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskond.
SF0130008s07
Teise laine kultuurimuutused taasiseseisvunud Eestis
The second wave of cultural changes in re-independent Estonia
1.01.2007
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus20,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.40,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituutkoordinaator01.01.2007−31.12.2012
Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.20071 356 500,00 EEK (86 696,15 EUR)
01.01.2008−31.12.20081 719 000,00 EEK (109 864,12 EUR)
01.01.2009−31.12.20091 616 544,00 EEK (103 315,99 EUR)
01.01.2010−31.12.20101 525 700,00 EEK (97 510,00 EUR)
01.01.2011−31.12.201197 510,00 EUR
01.01.2012−31.12.201283 510,00 EUR
578 406,26 EUR

Valdavalt majanduse- ning poliitikasfääris Eestis 1990ndatel aastatel toimunud “esimese laine” muutustele järgnevad uuel aastatuhandel kultuuri kui märksa konservatiivsema arengukomponendi “teise laine” muutused. Sotsialismi kollaps pani aluse postmodernistliku elutunnetuse sisenemisele Eesti kultuuriruumi, soodustades selle fragmenteerumist, samas luues pinnase uute identiteetide tekkimise kaudu teiseneva sotsiaalse sidususe saavutamiseks. Postsovetism kultuurivallas on eelkõige seotud sotsiaalse mälu funktsioonidega, sügavat huvi pakuvad erinevate rahvusrühmade ja põlvkondade mäludiskursused nn igapäevaelu tasandil. Kiiretempoline üleminekuperiood suurendas kultuurilist määratlematust ja toimetulekuriske, muutes kultuuriruumi paigaks, kust leida potentsiaali laiemale sotsiaalsele uuestisünnile (social becoming). Kultuuri kui ühiskonnaelu vaimse struktuursuse teisenemine on alati aeglane, sest ta eeldab muudetud normide, väärtuste jms. põlvkondlikku kinnitumist igapäevases eluilmas
We will focus on the second wave changes in the field of Estonian culture that follows the first-wave changes that took place during the transition period in the 1990s. The collapse of socialism laid a foundation to the spread of postmodern attitudes in the Estonian cultural space favouring the fragmentation, but also creating possibilities for achieving social coherence through the emergence of new identities. In the field of culture post-Soviet being is a phenomenon that is primarily connected with the functions of social memory. Its discourses on the everyday level have to be examined in-depth. An analysis of collective memory constructions and their impact on national and international policy decisions seems necessary. The rapid first-wave transformation period increased cultural uncertainty and coping risks. The metamorphosis of culture as the mental structure of social life is slow and requires the rooting and adaptation of the changed norms, values etc. for everyday life.