"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-94
EKKM09-94 (EKKM09-94) "Interaktiivne teabekeskkond "Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb" (1.01.2009−31.12.2013)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-94
Interaktiivne teabekeskkond "Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb"
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.5,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)20,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus75,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009122 330,00 EEK (7 818,31 EUR)
01.01.2010−31.12.2010122 330,00 EEK (7 818,31 EUR)
01.01.2011−31.12.20117 820,00 EUR
01.01.2012−31.12.20127 840,00 EUR
01.01.2013−31.12.20137 840,00 EUR
39 136,62 EUR

Projekti eesmärgiks on eesti kultuuriajaloo ja -mälu elektroonilise, veebis kättesaadava teabekeskkonna arendamine ning mineviku tutvustamine autentsete allikmaterjalide kaudu. Kultuuriloolised allikad esitatakse elektroonilise teabekeskkonna vormis, materjalid on valitud kontseptuaalselt, sisu alusel. Teabekeskkonnas esitatavad kultuuriloo allikad (käsikirjad, kirjad, ilukirjandus jne) on semantilistelt seostatud ja rikastatud ekspertteadmistega. Keskkond põhineb EKM kultuuriloolise arhiivi ja arhiivraamatukogu kogudel, projektil "Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg" (2004-2006) ja jätkab RP projekti „Kultuuriajaloo interaktiivne digitaalarhiiv ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi loomiseni“ (2006-2008) – vt http://kreutzwald.kirmus.ee. Siinse jätkuprojekti sisuks on eesti vanemate kultuuriajaloo allikate kättesaadavaks tegemine kuni aastani 1940. „Kreutzwaldi sajand“ põhineb spetsiaalsel tarkvaral, mis koosneb sisuhaldusmoodulist (välisvaade) ja andmehaldusmoodulist (arhiivitöötaja tööriist). Projekti esimestel aastatel (2009-2010) keskendutakse: 1) sisu arendamisele aastani 1918 ning 2) andmehaldusmooduli arendamisele vastavalt kultuuriloolise arhiivi vajadustele. Projekti järgmisel etapil (2011-2013) toimub: 1) sisu arendus kuni aastani 1940 ning 2) tarkvaraarendustööd, mille keskendutakse väliskasutaja vaate arendamisele, kasutusmugavuse tõstmisele ja nüüdisajastamisele. Põhisuundade kõrval on käesolevas etapis kavandatud ka interdistsiplinaarse lisaväärtuse loomine: - lingvistilise tekstikorpuse loomine ilukirjanduslike teoste tärktuvastuste alusel, mis võimaldab eesti vanema kirjakeele uurimist; - ingliskeelse vaate loomine ja sisu tõlkimine, mille kaudu muutuks kultuurilooline veeb eesti kultuurimälu visiitkaardiks rahvusvaheliselt. SISUST. "Eesti kultuurilooline veeb" on elektrooniline interaktiivne teabekeskkond, milles kõik materjalid on esitatud sündmustena 5 omavahel seostatud ajateljel, seni 1800-1918. Ajateljed: "Kultuur ja olud Eestis"," Eesti kirjanikud", "Euroopa kirjanikud"," F. R. Kreutzwaldi elu ja looming" ning eraldi "Kalevipoja saamislugu". Ajatelgedel esitatud materjalid moodustavad menüü "Kogud", mille alt saab materjalid kätte ka tähestikulises või ajalises järjestuses. Menüüs „Kogud“ on ajatelgede materjalid nähtavad vastavate alammenüüde kaudu: „Isikud“, „Fotod“, „Raamatud“, „Sündmused“, „Kriitika“ jne. STRUKTUUR. Eesti vanemate kirjanike ja kultuuritegelaste isikututvustuste (maht ca 120 isikut) alusel on kujunenud elektrooniline eesti kirjanike leksikon. Isikututvustustega on liidetud muud materjalid: 1) täielikud personaalarhiivid EKLA fotokogust (maht ca 4000 fotot), 2) kõik kuni aastani 1918 ilmunud eestikeelsete raamatute esmatrükid (digiteerimine on toimunud koostöös TÜ Raamatukogu ja Rahvusraamatukoguga; maht ca 30 000 lehekülge). RAAMATUD. Ilukirjanduslikud tekstid on kättesaadavad täistekstide ja ka piltidena lehitsejas; lisatud on link andmebaasi ESTER, mille kaudu saab alla laadida pdf-fail. AJATELG. Kultuuriloo allikatele pakub konteksti „Kultuuri ja olud Eestis“ ajateljel ja „Kogudes“ esitatud sündmuste andmebaas – siin on nimetatud ja kommenteeritud kõiki olulisemaid sündmusi 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Eestis, arvestatud on haridust, ajakirjandust, kirjandust ja kultuuri laiemalt (maht ca 150 lk). Nii isikututvustused kui ka ajatelje sündmusi tutvustavad tekstid on loodud projekti eesmärke arvestades. ARENDUS. Sisu loomine käesolevas projektis kuni 1940 toimub senistel struktuursetel alustel. Tarkvaraarendustöödes keskendutakse käsikirjaliste materjalide, eelkõige kirjavahetuste elektroonilisele esitusvõimalusele, mis eeldab innovaatilist lähenemist (kiri-vastus). Kavandatud tööd aastate lõikes, sisu- ja tarkvaraarendus: 2009 - a) sisu loomine kuni aastani 1918, järgmise perioodi ettevalmistamine, uue materjali analüüs, andmebaaside loomine, senise sisu tõlkimine inglise keelde; b) andmehaldusliidese arenduse lõpetamine, ingliskeelse vaate loomine. 2010 - a) sisu loomine kuni 1925, massdigiteerimine, metaandmete loomine, sisestamine ja seostamine, analüüs ja andmebaasid, uue sisu tõlkimine inglise keelde; b) uute funktsionaalsuste analüüs väliskasutaja vaatepunktist, pakkumise tellimine; digiteeritud EKLA materjalide (fotod, käsikirjad) tellimisvõimaluse loomine internetipanganduse kaudu. 2011 kuni 2013 - a) sisu loomine kuni 1940, massdigiteerimine, metaandmete loomine jne; b) väliskasutaja vaate arendamine. Projekti sisuloojateks on eesti kultuuriloo allikate uurijad, tarkvaraarenduses arvestatakse kaasaegsete uusimate arengutega digitaalsete arhiivide loomisel, tihedat koostööd tehakse andmebaasi Ellen arendajatega. Kasutajavõimaluste nüüdisajastamisel arvestatakse osaluskultuuri põhimõttega, mida uuritakse seotud ETF grantide kaudu. Kavandame koostööd ka pedagoogiliste lisaprogrammidega, sest on ju kultuuriloo allikate veebi kaudu kättesaadavaks tegemine suureks materjalibaasiks nii üld- kui kõrghariduse vaatepunktist.