See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7266
ETF7266 "Kehalise aktiivsuse ja inaktiivsuse determinandid naistel (1.01.2007−30.06.2010)", Merike Kull, Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskond.
ETF7266
Kehalise aktiivsuse ja inaktiivsuse determinandid naistel
Determinants of physical activity and inactivity in women
1.01.2007
30.06.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.8. SporditeadusS273 Kehaline kasvatus ja motoorika, sport 3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskondkoordinaator01.01.2007−30.06.2010
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007150 000,00 EEK (9 586,75 EUR)
01.01.2008−31.12.2008150 000,00 EEK (9 586,75 EUR)
01.01.2009−31.12.2009144 000,00 EEK (9 203,28 EUR)
28 376,78 EUR

Käesoleva projekti uurimisülesanded on järgmised: 1) selgitada terviseseisundi (tajutav tervis ja depressiivsus) ja kehalise mitteaktiivsuse vahelisi seoseid; 2) selgitada erineva iseloomuga kehalise aktiivsuse (töö, tarbeliikumine, vaba ajalkehaline aktiivsus) seos naiste tervisega; 3) välja selgitada kehalise aktiivsuse ja inaktiivsuse psühholoogilised ja sotsiaalsed determinandid naistel; 4) selgitada välja naiste kehalise aktiivsuse muutuste staadiumid ja motivatsioonilised tegurid erinevate kehalise aktiivsuse liikide lõikes; 5) välja selgitada kehalise aktiivsuse sotsiaalsed ja käitumuslikud takistused ja valmisolek neid ületada; selgitada välja erinevate motivatsioonitegurite, kognitiivsete ja käitumuslike parameetrite ja enesehinnangu seos naiste kehalise aktiivsusega. Uurimuse hüpoteesid on järgmised: H1: Vaba aja kehaline aktiivsus on seotud parema tajutava tervisega ja madalama depressiivsusega naistel võrreldes teiste kehalise aktiivsuse liikidega H2: Kehaliselt inaktiivsed naised tajuvad rohkem isiklikke ja sotsiaalseid tegureid olemaks kehaliselt aktiivsed ning nende valmisolek treenimise takistuste ületamiseks on madalam võrreldes kehaliselt aktiivsete naistega H3: Eeldame, et naiste valmisolek muuta käitumise staadiumi on suurem vaba aja kehalise aktiivsuse osas võrreldes transpordi ja tööalase kehalise aktiivsusega H4: Enesemääratletud motivatsioon olla kehaliselt aktiivne on suurem kõrgematel muutuste staadiumidel paiknevatel naistel. Nendel naistel esineb ka vähem liikumisharrastuse katkestamist ning nende kehaline enesehinnang on kõrgem ning toimetulek liikumise takistustega efektiivsem. H5: madalamatel muutuste staadiumitel asuvatel naistel on madalam enesehinnang, suurem liikumisharrastuse katkestamiste sagedus ning väheefektiivsem toimetulek liikumise takistustega. Uurimuse vaatlusalusteks on planeeritud 18-45-aastased naised, kes kaasatakse randomiseeritud valimina Eesti Rahvastikuregistrist. Valim jaotatakse kolmeks nii elukohajärgselt (linnad, alevikud, külad) ja vanuseliselt (18-25, 26-35, 36-45-aastased). Küsimustikud saadetakse vaatlusalustele posti teel. Esimesel pöördumisel mittevastanud naistele saadetakse korduskirjad koos küsimustikega. Psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite ning tervisliku seisundi hindamiseks kasutatakse valideeritud küsimustikke.
The aims of the present project are: 1)to examine the relationships between health status (perceived health and depressiveness) and physical inactivity in women; 2)to examine the relationships between different modes of health enhancing physical activity (leisure-time, commuting, work) and health status in women; 3)to examine the psychological and social determinants of physical activity and inactivity in woman; 4)to assess and describe the motivational and behavioral status of the women with regard to the two modes of physical activity (leisure-time, commuting); 5)to examine personal and social barriers of physical activity and readiness to overcome these barriers in women; 6)to examine the role of different motivational regulations in the understanding of exercise-related behaviours, cognitions and physical self-perceptions in women. Hypotheses are following: H1: Leisure time physical activity is associated with better perceived health and lower depressiveness compared to other modes of physical activity (commuting, work) and inactivity. H2: Physically inactive women perceived more personal and social barriers to be physically active and their self-efficacy to overcome barriers are lower than physically active women. H3: It expected that women readiness to change have higher towards leisure-time physical activity than commuting activity. H4: Self-determined exercise motivation would be higher in more advanced stages of change and would be related to fewer cases of exercise relapse, greater barriers self-efficacy and higher physical self-esteem. H5: It is expected that controlling types of exercise regulation and in particular amotivation, would be lower in more advanced stages of change and would be related to more cases of exercise relapse, lower barriers self-efficacy and lower physical self-esteem. The participants for the present study will be 18-45-year old women. Participants will be representative sample randomly selected from the Estonian Population Register. The sampling frame will be divided into three sampling units (towns, rural towns, and rural areas) and each of them will be stratified by three age groups (18-25, 26-35, 36-45-years-old). The questionnaires will be sent by mail to 1,500 women. In the case of nonresponse to a first letter mailed to a potential participant during two weeks, a reminder will be sent. A valid methods for the assessement of determinants of physical activity and inactivity will be used.