See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5537
ETF5537 (ETF5537) "Insuldi epidemioloogia Tartus. Kardiovaskulaarsed riskitegurid noortel insuldiga patsientidel (1.01.2003−31.12.2006)", Janika Kõrv, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF5537
Insuldi epidemioloogia Tartus. Kardiovaskulaarsed riskitegurid noortel insuldiga patsientidel
Epidemiology of Stroke in Tartu, Estonia. Cardiovascular risk factors in young stroke patients.
1.01.2003
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB780 Troopikahaigused 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2003−31.12.2006
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.200691 200,00 EEK (5 828,74 EUR)
01.01.2004−31.12.200495 000,00 EEK (6 071,61 EUR)
01.01.2005−31.12.200589 411,76 EEK (5 714,45 EUR)
01.01.2003−31.12.200395 000,00 EEK (6 071,61 EUR)
23 686,41 EUR

Uurimustöö põhieesmärgiks on selgitada välja insuldi haigestumus ning letaalsus Tartu linnas, võrrelda saadud näitajaid teiste uuringute andmetega ja varasemate epidemioloogiliste uuringutega Tartus (1970-1973 ja 1991-1993). Teiseks eesmärgiks on teha kindlaks insulti haigestunute riskitegurite profiil pöörates erilist tähelepanu noorematele, töövõimelises eas (< 65 a.) insulti haigestunud patsientidele. Varajane invaliidistumine insuldi tõttu vähendab töövõimelisust ning suurendab pidevalt riigi sotsiaalsfääri kulutusi. Sageli jääb just noorte haigestujate puhul selgusetuks insuldi tekkimise põhjus. Samas on insuldi põhjuse selgitamine kõige olulisem, et vältida korduvat insulti ja teisi kardiovaskulaarseid tüsistusi. Kardiovaskulaarsete riskitegurite määramine oleks üheks võimaluseks sekundaarse preventsiooni tõhustamiseks noortel patsientidel. Sellega seoses on uuringu eesmärgiks analüüsida lisaks tavapärastele ka nn. uusi riskitegureid (näit. homotsüsteiin ning oksüdeeritud madala tihedusega lipoproteiin). Insuldi etioloogiliste tegurite kohta annab informatsiooni ka insuldi alavormide analüüs, mis iseloomustab kaudselt riskitegurite levikut rahvastikus. Uurimistulemuste alusel on võimalik määrata insuldi epidemioloogilised parameetrid (haigestumus ja letaalsus), teada saada haigestunute riskiprofiil. Tänu varasemalt Tartus teostatud uuringutele on võimalik hinnata insulti haigestumuse ja letaalsuse ajalisi trende viimase 30 aasta jooksul (võrreldes uuringutega 1970-73 ja 1991-93) ning seeläbi kaudselt hinnata kardiovaskulaarhaiguste preventsiooni efektiivsust Eestis. Uuringu väärtust tõstab võimalus täpsustada insuldi põhjuseid Eesti noortel täiskasvanutel.
The main aim of the study is to determine the incidence and case-fatality of first-ever stroke in Tartu, Estonia, to compare the results with other studies and previous epidemiological studies performed in Tartu 1970-1973 and 1991-1993. The second part of the study is to find out the risk profile of the stroke patients. Special attention is paid to younger patients, who have experienced stroke before the age of 65. Disability at early ages decreases the number of working individuals in the population and increases socio-economic expenses. The cause of stroke often remains unknown in younger patients. However, determining the cause is always the most important part of the diagnosis to prevent recurrence of stroke and other cardiovascular complications in future. Obtaining information about cardiovascular risk factors in a young patient is needed to make the secondary prevention of stroke more effective. In addition to "older" risk factors, the "new" risk factors for stroke are one possibility to learn more about the causes of stroke among young patients. Therefore, homocysteine and oxidized low density lipoprotein concentrations in blood will be analyzed. The analysis of stroke subtypes will indirectly provide information about the prevalence of stroke risk factors among the population. With the help of the stroke registry it is possible to determine the incidence and case-fatality of first-ever stroke in Tartu and also study the risk profile of the patients. Since two studies of stroke epidemiology have already been carried out in Estonia, it is possible to analyze the temporal trends of stroke incidence and mortality over the past 30 years and therefore indirectly to estimate the effectiveness of cardiovascular prevention in Estonia. The possibility to specify the causes of stroke in young adults in Estonia makes this study even more valuable.