See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Sihtfinantseerimine" projekt SF0180006s11
SF0180006s11 (SF0180006s11) "Imperiaalne survepoliitika Baltikumis 16. saj. algusest 19. saj. keskpaigani (1.01.2011−31.12.2016)", Mati Laur, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
SF0180006s11
Imperiaalne survepoliitika Baltikumis 16. saj. algusest 19. saj. keskpaigani
Imperial pressure in the Baltic provinces from the early 16th to the middle 19th century
1.01.2011
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH230 Kaasaja ajalugu (kuni umbes aastani 1800) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)60,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH240 Tänapäeva ajalugu (umbes 1800 kuni 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)40,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2016
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201140 090,00 EUR
01.01.2012−31.12.201240 150,00 EUR
01.01.2013−31.12.201340 150,00 EUR
01.01.2014−31.12.201440 150,00 EUR
01.01.2015−31.12.201540 150,00 EUR
01.01.2016−31.12.201640 150,00 EUR
240 840,00 EUR

Uurimisprojekti eesmärgiks on analüüsida 16. sajandi lõpust 19. sajandi keskpaigani Baltikumi integreerimiseks kasutatud survepoliitikat ja selle teostamise vahendeid, kõrvutades kõiki põhilisi integratsiooni valdkondi (poliitika, religioon, kultuur, ühiskonnakorraldus, majandus, sõjandus) ning tuua senises Baltikumi ja keskvõimu suhteid käsitlevas kirjanduses valitseva Baltikumist lähtuva provintsiaaltasandi vaatenurga kõrvale erinevate keskvõimude (Kopenhaagen, Varssavi, Stockholm, Peterburi) vaatenurk, et oluliselt tugevdada Eesti ajaloo integreeritust rahvusvahelise ajalookirjutusega ning avardada selle üldajaloolist dimensiooni.
The main objective of this research is to analyse the pressure politics used for the integration of the Baltic provinces and the means to effect the politics, by covering all key spheres of integration (politics, religion, culture, society, economy, and warfare). Another objective of this study is to look at the relations between the Baltic provinces and the central administration from the perspective of various central administrations (Copenhagen, Warsaw, Stockholm, and St Petersburg) to counter the Balto-centric provincial perspective so common in current literature. It would also significantly strengthen the integration of Estonian history with international history-writing, and broaden its general historical scope.
Teadusteema keskendus Baltikumi varauusaja (modernismieelse) ajaloo uurimisele, kõrvutades seda Läänemereruumi teistes piirkondades toimuva arenguga. Uuringus vaadeldaval ajajärgul (16. sajandi algusest 19. sajandi keskpaigani) on Baltikumi alad kuulunud nii Taani, Rootsi, Poola kui Venemaa võimu alla. Kõik nimetatud tugeva keskvõimuga riigid üritasid nii Baltikumi kui ka teisi liidendatud provintse integreerida emamaaga. Käesoleva uuringu olulisim eesmärk oli analüüsida Baltikumi integreerimiseks kasutatud survepoliitikat ja selle teostamise vahendeid, hõlmates kõiki ülalnimetatud riike ning kõrvutades kõiki põhilisi integratsiooni valdkondi. Uuringu teiseks eesmärgiks oli tuua senises Baltikumi ja keskvõimu suhteid käsitlevas kirjanduses valitseva Baltikumist lähtuva provintsiaaltasandi vaatenurga kõrvale erinevate keskvõimude vaatenurk. Teema raames uuriti poliitikaid mõjutanud ideid (nt. kameralism, füsiokratism, valgustus) kui ka korralduste väljakuulutamisel kasutatud retoorikat – seda, kuidas keskvalitsus oma korraldusi põhjendas ja õigustas. Teadusteema põhitäitjad avaldasid üle 40 rahvusvahelise tasemega teaduspublikatsiooni (sh neli monograafiat või kogumikku), arvukalt populaarteaduslikke artikleid, õpikuid ning kodumaise levikuga teaduskirjandust. Projekti laiemaks eesmärgiks oli Eesti ajalooteaduse oluliselt tihedam lõimimine Läänemeremaade ajalookirjutusega, tagamaks meie uurimistulemuste jõudmist välisriikide ajaloolaste käsutusse, samuti Läänemere regiooni ajaloolaste kogemuste senisest tulemuslikku kaasamist Eesti ajaloo uurimisse. Sihtfinantseerimise toel jätkas ilmumist rahvusvaheline ajalooajakiri "Forschungen zur baltischen Geschichte", mis on kujunenud kõige olulisemaks Baltikumi ajaloole keskendunud perioodiliseks väljaandeks.