See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6452
ETF6452 (ETF6452) "Gastrointestinaalsete sümptomite mõju tervisega seotud elukvaliteedile ja kroonilise terviseprobleemiga toimetulekule: 2.tüüpi diabeediga patsientide uuring (1.01.2005−31.12.2008)", Margus Lember, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF6452
Gastrointestinaalsete sümptomite mõju tervisega seotud elukvaliteedile ja kroonilise terviseprobleemiga toimetulekule: 2.tüüpi diabeediga patsientide uuring
Impact of gastrointestinal symptoms on health-related quality of life and copying with their chronic health condition: study of the patients with type 2 diabetes
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB780 Troopikahaigused 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005200 000,00 EEK (12 782,33 EUR)
01.01.2006−31.12.2006204 000,00 EEK (13 037,98 EUR)
01.01.2007−31.12.2007204 000,00 EEK (13 037,98 EUR)
01.01.2008−31.12.2008204 000,00 EEK (13 037,98 EUR)
51 896,27 EUR

Teist tüüpi diabeet on krooniline haigus, mis on seotud tõsiste tüsistuste, kaasuvate haiguste ning märkimisväärsete tervishoiuökonoomiliste kulutustega. Kõige olulisemaks probleemiks diabeedihaigeil on tüsistuste ärahoidmine või nende edasilükkamine. Diabeediga isikute elukvaliteeti võivad mõjutada erinevad tegurid. Palju tähelepanu on pööratud diabeedihaigete kardiovaskulaarsetele haigustele, sest angiopaatiatest tingitud tüsistused neil haigetel on laialt levinud. Südame isheemiatõbi, jalgade ateroskleroosist tingitud kahjustused, reetina kahjustused, tserebro- ja renovaskulaarsed haigused on suhkurtõbe põdejail sagedased. Gastrointestinaalsete sümptomite esinemisele on uurijad pööranud märksa vähem tähelepanu. Mitmetes töödes on leitud, et gastrointestinaalsete sümptomite esinemine diabeedihaigeil näib sagedasem kui üldpopulatsioonis. Nende mõju terviseseisundile on siiski ebaselge. Vähe on teada gastrointestinaalsete sümptomite rollist elukvaliteedile diabeediga patsientidel. Kas hüpolaktaasia (HL) esinemise ja diabeedi leviku vahel võib olla seos, ei ole lõplikult kindlaks tehtud. Selle hüpoteesi kohta on kirjanduses vastakaid arvamusi. Kirjanduses ei ole andmeid võrdlemaks laktoosi talumatuse kliinilisi sümptomeid hüpolaktaasia korral diabeedihaigete kontrollrühmaga. Samuti pole teada, kas HL ja piima talumatus omavad rolli gastointestinaalsete sümptomite selgitamisel suhkruhaigetel. Käesoleva projekti eesmärkideks on: 1)Analüüsida gastrointestinaalsete vaevuste sagedust ja iseloomu 2.tüüpi diabeediga haigetel. 2)Hinnata diabeediga patsientide elukvaliteeti ja toimetulekut kõrvutades seda üldpopulatsiooni vastavate näitajatega. 2)Võrrelda hüpolaktaasia kui sagedase mittespetsiifilisi kõhuvaevusi põhjustava seisundi rolli gastrointestinaalsete vaevuste põhjustaja ja elukvaliteeti mõjutava faktorina diabeedihaigeil, ühtlasi kontrollida hüpoteesi võimalikust seosest hüpolaktaasia ning diabeedi esinemise vahel Eesti populatsiooni näitel. 4)Hinnata gastrointestinaalsete vaevuste osa 2.tüüpi diabeediga patsientide toimetuleku ja elukvaliteedi mõjutajana teiste elukvaliteeti mõjutavate tegurite seas. Uuritavad jaotuvad järgnevatesse alagruppidesse: 1) perearstinimistutest saadud juhuväljavõte 2.tüüpi diabeediga patsientidest 2) 2.tüüpi diabeediga endokrinoloogi vastuvõtule pöördunud järjestikused patsiendid 3) Võrdlusrühm- representatiivne elanikkonna väljavõte Uuringumetooditena kasutatakse: 1)Elukvaliteedi uuring- SF-36 postiküsitlusena 2) Toimetuleku uuring rahvusvaheliselt adapteeritava uue ankeediga - postiküsitlusena 3) Haigusteadlikkuse ja ravi uurimiseks- spetsiaalne selleks koostatud küsimustik, täidetakse telefoniintervjuu käigus 4) Gastrointestinaalsete sümptomite väljaselgitamiseks- spetsiaalselt selleks koostatav ankeet, mis võimaldab registreerida kõik sümptomid perioodi jooksul, nende sageduse, intensiivsuse ja olulisuse (patsientide hinnangul) 5) Hüpolaktaasia diagnoosimiseks geenianalüüs 6) Laktoosi intolerantsuse diagnoosimiseks laktoosi koormustest vesiniku määramisega väljahingatavas õhus 7) Diabeedi kompensatsiooniastme määramiseks tühjakõhu veresuhkur ja glükohemoglobiin. Uuringu olulisus. Võimaldab hinnata diabeediga patsientide elukvaliteeti ning täpsustada neid valdkondi, milles elukvaliteet erineb üldpopulatsioonist. Arvestades diabeediga isikute arvu olulist kasvu lähimal aastakümnel on oluline osata hinnata nende elukvaliteeti kui tervisetulemi ühte osa ning kavandada meetmeid nende valdkondadega toimetulekuks, mis diabeedihaigetel on kõige olulisemad. Käesolev uuring aitab selgitada gastrointestinaalsete sümptomite olulisust ja spetsiaalse ravi vajadust diabeediga haigetel, samuti võimaldab hinnata hüpolaktaasia olulisust diabeediga patsientidel ning sellest tulenevalt anda spetsiifilisi toitumissoovitusi. Käesoleva uuringu raames esmakordselt rakendatakse geenianalüüsi hüpolaktaasia kindlakstegemisel populatsiooniuuringus (võimaldab kontrollida varasemate populatsiooniuuringute tulemusi, mis tehtud kaudseid diagnostikameetodeid kasutades). Eestis esmakordselt rakendatakse uut meetodit imendumishäirete diagnostikas- portatiivset vesinikuanalüsaatorit, mis võimaldab määrata kontsentratsiooni väljahingatavas õhus.
Type 2 diabetes is a chronic disease connected with serious complications, comorbidity and remarkable health economic costs. The most important problem in the care of the diabetic patients is to avoid or postpone several complications of the disease. Quality of life of the diabetic persons can be influenced by different factors. Much attention has been paid to cardiovascular diseases in diabetic patients as vascular complications are wide-spread in these subjects. Ischaemic heart disease, atherosclerotic lesions of the legs, retinal damage, cerebrovascular and renovascular diseases are common in diabetics. Gastrointestinal symptoms have received less attention by researchers. In several studies it has been found that the prevalence of gastrointestinal symptoms seems to be increased in people with diabetes mellitus compared with the general population. However, the impact of these gastrointestinal complaints on health is unclear. There is very little available information regarding the nature of the relationship between quality of life and gastrointestinal symptoms among people with diabetes mellitus. It is not clear whether there exist any linkage between diabetes and hypolactasia (HL) in a population level in a country with average prevalence of HL- there is contradicting data on this hypothesis. There are no data available comparing the clinical symptoms of lactose intolerance of diabetic and non-diabetic persons with HL and whether milk intolerance and HL have a role in explaining gastrointestinal symptoms of the diabetic patients. Therefore the aims of the current project are: 1)To analyse frequency and characteristics of the gastrointestinal symptoms in patients with type 2 diabetes. 2)To assess quality of life and copying with the disease in patients with type 2 diabetes comparing this with corresponding data from the general population. 3)To compare the role of hypolactasia (as a condition often causing nonspecific abdominal complaints) in determining gastrointestinal symptoms and influencing quality of life in patients with diabetes. To control the hypothesis about possible linkage of hypolactasia and diabetes based on the example of the Estonian population. 4)To assess the role of gastrointestinal symptoms in having an impact on copying with the disease and quality of life in patients with type 2 diabetes among other factors influencing their quality of life. The study group consists of the following subgroups: 1) random sample of the patients with type 2 diabetes drawn from the lists of family doctors; 2) consecutive patients with type 2 diabetes who have come to visit endocrinologists; 3) a representative population sample as a control group. The following methods will be used: 1)Study of the quality of life by SF 36 as a postal questionnaire; 2)Study of the copying with the disease by a new internationally adapted questionnaire- a postal questionnaire; 3) Study of the knowledge of the disease and treatment - a specially designed questionnaire, performed as a phone interview; 4) Study of the gastrointestinal symptoms by a specially designed questionnaire permitting registration of all symptoms during a certain time limit, their frequency, instensity and importance to the patients; 5) Genetic analysis to diagnose hypolactasia; 6)To diagnose lactose intolerance- a lactose test with breath hydrogen measurement; 7) Fasting blood glycose and glycosylated hemoglobin tests to detect compensation with diabetes. Importance of the study. It permits to assess quality of life in patients with diabetes and clarify the areas where quality of life (QOL) differs from that of the general population. Taking into consideration the increasing number of persons with diabetes in the coming decade it is important to be able to assess their QOL as a part of their health outcome and to plan the measures for copying with the problems that are of utmost importance to the diabetic patients. The current study helps to find out the importance of the gastrointestinal symptoms and the necessity of their special treatment in patients with diabetes; it also enables to assess the importance of HL in diabetics and give specific recommendations on nutrition. In the current study it will be first time when genetic analysis will be used in the population-based study for HL (permits to check the results of the earlier epidemiologic studies based on the indirect diagnostic methods). For the first time in Estonia a new method for diagnosing malabsorption will be used - a portative hydrogen analyser permitting measurement of breath hydrogen concentration.